Hiiu maakond

Пн, 23.06

Tuletulemise 9. päeval, jaanilaupäeva hommikul, võttis Hiiumaa merepääste peotule Saaremaalt vastu poolel teel — Soela väinas.

Hommikusest kohtumisest ei puudunud ka hiidlaste ja saarlaste nali, sest Hiiumaa poolt mindi ühe poi ning Saaremaa poolt teise juurde. Lõpuks leiti teineteist siiski üles ja tuli saabus Hiiumaale Sõru sadamasse. Sadamas tervitas tuld torupillil Helen Kõmmus ning sammud seati tule esimesse peatuspaika, Soome laeva Gullkrona mälestuspingi juurde. Helen Kõmmus vestis oma vanaisa Jegard Kõmmuse jääretke mälestustest, 1941. aasta jaanuaris toimunud merepääste aktsioonist ning rahvarõivais saabunud kohalikud said peotuld oma laternatega kaasa võtta.

Edasi rändas tuli traktoril Kassari poole. Tee peal peatuti Hiiu vägilase Leigri kuju juures ning sealt liiguti hobuvankril edasi Kassari rahvamajja. Kogu teekonnal võis teepervedel silmata tuld tervitama tulnud kohalikke. Rahvamaja juures, mis muuseas on varem tegutsenud nii kõrtsi kui ka koolina, kõlas Kassari haridusseltsi lugu. Koolijuhatajana on seal töötanud Marie Underi isa. 

Teel Kärdlasse, Hiiumaa ja Kassari saare piiril, andis hobuvanker tule üle motoklubile Insula Deserta ning järgmiseks peatuseks oli Vabrikuväljak. Vabrikuväljakul tervitasid tuld käsitöölised ning käest-kätte said tuld edasi anda kõik teekonnale kaasaelajad. Kunagise Kärdla Kalevivabriku pärandist jutustas tantsulise etteastega rahvatantsurühm Kohvitantad ning ühislauludega esinesid Kärdla kiriku kammerkoor ja Kärdla kammerkoor. Vabrikuväljakult liikus tuli puhkama Kärdla kirikusse. 

Pärastlõunal startis tuli kirikust retrovillises Soera talumuuseumi poole, teel anti see üle abipolitseinikele, kes tule oma valvsa hoole all jalgsi muuseumi õuele viisid. Seal algas usin valmistumine jaanitulele minekuks: korda sätiti soengud, näha sai tantsusamme ja õppida koduse jaanijoogi valmistamise tarkusi. Kui ettevalmistused tehtud, suunduti jaanitulele Hellamaa kiigeplatsile. Õhtu sai hoo sisse jaanitule ümber, mis süüdati ühes nii laulu- ja tantsupeo tule kui ka võidutulega. Peotule süütas tänavuse tantsupeo “Iseoma” pealavastaja Helena-Mariana Reimann.

Peotule 156-kilomeetrine (koos mereteedega) teekond Hiiumaal oli kui pidulik rännak, mis peatus kaheksas eri paigus ning pakkus rõõmu 2149 silmapaarile. Tule auks ja iluks kasutati mitmeid liikumisviise: see ületas merd päästealusel, rändas maal traktoril ja hobuvankril, põrises motoklubi ratturite käes ning liikus väärikalt käest-kätte. Oma panuse andsid nii abipolitseinikud kui ka stiilsed retrovillised. Õhtu hämaruses kandis puulaev HiiuIngel tule edasi Läänemaa poole.

GALERII

Fotod: Eike Meresmaa

• 10.00 Soela ja Sõru sadama vahel merel tule vastuvõtmine saarlastelt
• 10.30- Sõrul Gullkrona pingi juures iseoma lugu merepäästeretkest jaanuaris 1941
• 10.45–11.25 Tuli liigub Sõrult Kassarisse: Hiiu saare vägilase Leigri kuju juurde ja Kassari rahvamaja õuele
• 11.25 Kassari Rahvamajas iseoma haridus ja kultuur, muusika ja luule
• 12.25–13.00 Tuli liigub Kassari rahvamaja juurest üle Laisma silla Kärdlasse vabrikuväljakule
• 13.00 Kärdlas Vabrikuväljakul iseoma käsitöö, Hiiumaa Käsitööseltsi käsitöötänav, rahvariided väljakul, Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas rahvariiete näitus, koorilaul ja tantsulugu
• 17.30–18.05 Peotuli liigub Kärdla kirikust Soera talumuuseumi õuele
• 18.05 Soera talumuuseumis iseoma tegemised taluperes enne jaanitulele minekut: lood, laulud ja tantsud
• 19.35–19.55 Tuli liigub Hellamaa kiigeplatsile
• 20.00 Hellamaa kiigeplatsil jaanitules ühinevad peotuli ja võidutuli