Avaleht rus > Праздничный огонь > Ida-Viru maakond

Ida-Viru maakond

Сб, 28.06

Tuli saabus Ida-Virumaale Rannapungerja tuletorni juurde mööda veeteed Peipsi järvelt. Tule üleandmise hetked olid toredad ja emotsionaalsed — suurepärane kohtumine naabritega maakondade piiril, sümboolselt just meie lõunapoolseima tuletorni jalamil. Üllatust pakkus proua Rääbis (Pille Põld, Pärnaõue talu perenaine), kes pakkus hõrke rääbisesuupisteid: „Parem suutäis soolast kui maotäis magusat.“ Tantsurõõmu pakkus tantsurühm Avitagused, kus tantsivad nii Ida-Virumaa kui ka Jõgevamaa tantsijad.

Algas tule teekond Alutaguse vallas, kus saime kohtuda Iisaku, Mäetaguse ja Kiikla kultuurikollektiivide ning rõõmsate inimestega. Eriti tore ja lõbus kohtumine oli Kiiklas, kus nukulavastuses arutasid kirjaniku- ja mõisahärrad Arveliuse, von Roseni ja Kotzebue maailma asju ning võtsid laulupeotule lahkesti vastu. Kiigelinnu tantsijad soojendasid jalgu homseteks proovideks, esitades tantsupeo tantse.

Kohtla-Nõmme kooli juures ootasid meid rahvatantsijad. Tule tulemise hetkedel meenutati ka meie maakonna teenekat tantsujuhti Urve Kilki, esitades tema loodud tantse ja meenutades tema sõnu. Olles põiganud Kohtla-Nõmmel korraks Toila valda, viis tee edasi Lüganuse valda. Tuli sai sõiduks Kaitseliidu veoauto ja lõbusa muusikutest koosneva seltskonna. Tuld võtsid hoida Lüganuse valla juhid.

Meeleolukad kohtumised toimusid Maidla mõisas, Sonda kogukonnamaja juures ja Kiviõli riigikooli ees. Kogu Lüganuse valla isetegevuslased andsid toreda ja meeleoluka kontserdi Lüganuse kiigeplatsil.

Sealt viis tee edasi Toilasse mööda imekaunist pankrannikut. Saka mõisas põikasime läbi ühest pulmast – õnnitlesime noorpaari ja andsime ka neile killukese laulupeotulest. Toilas tervitati tuld Toila laululaval, mis on aastakümneid olnud maakondlike laulupidude toimumise koht. Tänavu möödus 30 aastat laululava renoveerimisest ja mõni nädal tagasi toimus seal uhke Virumaa laulupidu. Toilas meenutati endisi kultuuritegelasi ja saadeti mälestustuled kalmistutele.

Viimane tuletseremoonia paik oli Jõhvis, kus tähistasime kogu meie tule teekonda läbivat tähtpäeva – 160 aastat esimesest kihelkondadevahelisest laulupühast, mis toimus 2. juulil just Jõhvi Mihkli kiriku kõrval. Esinesid Jõhvi rahvakultuurikollektiivid ja noored muusikud Näppepildurid Tapalt.

Väga rahvarohke üritus kinnitas, et tule teekond ja võimalus tunda laulupeopuudutust on inimestele vajalik. Need emotsioonid on ehedad ja toovad hästi välja mõtte, et see laulupeo traditsioon on kindel ja kuldne side, mis seob armsal moel kokku lauljad, tantsijad, rahvamuusikud ja kogukonnad. Need kuldsed sõnad kuuluvad Alutaguse praostile ja kohaliku kooli loojale F. F. Meyerile, kes korraldas esimese laulupüha juba 1865. aastal Jõhvis.

Oleme uhked, et üks laulupidude alustaladest on paika pandud Jõhvis. Päeva lõpus läks laulupeotuli Jõhvi Mihkli kirikusse puhkama, et 29.06 alustada teekonda Narva poole, läbides eelnevalt veel Kohtla-Järve, Sillamäe, Laagna ja Narva-Jõesuu. ESTO ootab.

Ida-Virumaa tuletulemine kulges ligikaudu 150 kilomeetri pikkusel teekonnal, mille jooksul tehti 12 peatust eri paigus üle maakonna. Tuld kandsid edasi mootorrattad, ATV-d ja veoauto. Tuletoomisest võttis osa ligikaudu 1200 inimest.

Galerii