{"id":90199,"date":"2024-01-04T11:10:56","date_gmt":"2024-01-04T11:10:56","guid":{"rendered":"https:\/\/2025.laulupidu.ee\/%d0%bf%d1%80%d0%b0%d0%b7%d0%b4%d0%bd%d0%b8%d0%ba-%d0%bf%d0%b5%d1%81%d0%bd%d0%b8\/laulupeo-repertuaar\/"},"modified":"2025-07-02T05:50:17","modified_gmt":"2025-07-02T05:50:17","slug":"laulupeo-repertuaar","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/2025.laulupidu.ee\/ru\/%d0%bf%d1%80%d0%b0%d0%b7%d0%b4%d0%bd%d0%b8%d0%ba-%d0%bf%d0%b5%d1%81%d0%bd%d0%b8\/laulupeo-repertuaar\/","title":{"rendered":"\u0420\u0435\u043f\u0435\u0440\u0442\u0443\u0430\u0440 \u043f\u0440\u0430\u0437\u0434\u043d\u0438\u043a\u0430 \u043f\u0435\u0441\u043d\u0438"},"content":{"rendered":"\n
\n
\u0421\u0442\u0440\u0430\u043d\u0438\u0446\u0430 \u043f\u0440\u0430\u0437\u0434\u043d\u0438\u043a\u0430 \u043f\u0435\u0441\u043d\u0438<\/a><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Laup\u00e4ev, 5. juuli Laulupeo avakontsert<\/h2>\n\n\n\n

\u00dcHENDKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Koit<\/strong>
Muusika Mihkel L\u00fcdig (1880\u20131958)
Tekst Friedrich Kuhlbars (1841\u20131924)
Dirigent Raul Talmar

Mu isamaa, mu \u00f5nn ja r\u00f5\u00f5m<\/strong>
Muusika Fredrik Pacius (1809\u20131891)
Tekst Johann Voldemar Jannsen (1819\u20131890)

Mis need ohjad meida hoidvad<\/strong>
Mart Saar (1882\u20131963)
Rahvalaul Otep\u00e4\u00e4 kihelkonnast
Dirigent Heli J\u00fcrgenson<\/p>\n\n\n\n

EESTI RIIKLIK S\u00dcMFOONIAORKESTER<\/h3>\n\n\n\n

Ristpulkade tants<\/strong>
\u201eS\u00fcit eesti tantsudest\u201c, I osa
Eduard Tubin (1905\u20131982)
Dirigent Neeme J\u00e4rvi<\/p>\n\n\n\n

VALIKMEESKOOR<\/h3>\n\n\n\n

S\u00f5meralt s\u00f5rmikule
<\/strong>Eduard Tubin (1905\u20131982), rahvalaul Haljala kihelkonnast
Dirigent Kuldar Sch\u00fcts
Kooriteos p\u00f5hineb rahvalaulul, mida laulis Viilip Klaas (1857\u20131917) Haljala kihelkonnast Vihula vallast K\u00f5ldu k\u00fclast. Laulu kirjutas \u00fcles Karl Viljak 1913. aastal.<\/em><\/p>\n\n\n\n

VALIKNAISKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Laulu eestv\u00f5tja
<\/strong>Mart Saar (1882\u20131963), rahvaviis L\u00f5una-Eestist
Tekst rahvalaul P\u00f5lva kihelkonnast
Dirigent Ingrid K\u00f5rvits
Koorilaulu viisi aluseks on L\u00f5una-Eestis levinud rahvalaul, mida teame pealkirjaga \u201eHaanja  mees\u201c. Laul on tuntud ka L\u00e4tis. Teose tekst p\u00e4rineb rahvalaulust, mida laulis arvatavasti Jaan Piho (1829\u20131917) P\u00f5lva kihelkonnast Mammaste k\u00fclast. Selle on kogunud Jakob Hurt 1865. aastal ja avaldanud regilaulude kogumikus \u201eVana kannel. I\u201c (1875). Laulu tekst on kohandatud kirjakeelsemaks.<\/em><\/p>\n\n\n\n

VALIKLASTEKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Lauliku lapsep\u00f5li<\/strong>
Muusika Miina H\u00e4rma (1864\u20131941), rahvaviisid Tarvastu kihelkonnast
Tekst rahvalaul P\u00f5lva kihelkonnast
Dirigent Elo \u00dcleoja
Koorilaulu \u201eLauliku lapsep\u00f5li\u201c viis koosneb Mulgimaa mitmest karjasehelletusest, mille on oma m\u00e4lestuste p\u00f5hjal kokku pannud Tarvastust p\u00e4rit eesti professionaalne laulja Aino Tamm (1864\u20131945). Tekst p\u00e4rineb P\u00f5lva kihelkonnast, Jakob Hurda koostatud regilaulude kogumikust \u201eVana kannel. I\u201c (1875), kus see on ilmunud pealkirjaga \u201eMille mull pal\u00b4l\u00b4o s\u00f5nnu suuh?\u201c, kogujaks Joosep Hurt aastatel 1865\u20131875. H\u00e4rma on kasutanud v\u00f5ro keelest t\u00f5lgitud ja l\u00fchendatud varianti, mille Ado Grenzstein (Piirikivi) oli koostanud oma laulule \u201eLauliku lapse-p\u00f5li\u201c ja avaldanud \u201eKooli laulmise raamatus\u201c 1878. aastal.<\/em><\/p>\n\n\n\n

VALIKNAISKOOR<\/h3>\n\n\n\n

\u00c4iu-p\u00fciu
<\/strong>koorits\u00fcklist \u201eKuus eesti rahvalaulu t\u00f6\u00f6tlust\u201c
Ester M\u00e4gi (1922\u20132021), rahvaviis Muhu kihelkonnast
Tekst rahvalaul Muhu kihelkonnast ja Harju-Jaani kihelkonnast
Dirigent Maarja Soone
Kooriteos p\u00f5hineb kahel h\u00e4llilaulul. Viisi ja algusv\u00e4rsid laulis Georg Kipper (1907\u20131995) Muhu kihelkonnast Hellamaa vallast Lalli k\u00fclast, \u00fcles kirjutas Cyrillus Kreek vahemikus 1925\u20131927. Teksti p\u00f5hiosa laulis Mari Kotkas (80 a) Harju-Jaani kihelkonnast Peningi vallast Kiviloo k\u00fclast, \u00fcles kirjutas Gustav Vilbaste 1912. aastal.<\/em><\/p>\n\n\n\n

EESTI RIIKLIK S\u00dcMFOONIAORKESTER<\/h3>\n\n\n\n

Tormiloits
<\/strong>Erkki-Sven T\u00fc\u00fcr (1959)
Dirigent Olari Elts<\/p>\n\n\n\n

VALIKSEGAKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Linakatkuja
<\/strong>Peeter S\u00fcda (1883\u20131920), rahvalaul Helme kihelkonnast
Dirigent Heli J\u00fcrgenson
Kooriteos p\u00f5hineb rahvalaulul, mida laulis Toora Kurvits Helme kihelkonnast Koork\u00fcla vallast Ala-Pikre k\u00fclast. Laulu on kogunud Karl Ruut vahemikus 1881\u20131885 ja teinud sellest kooriseade, mis ilmus Laulu ja m\u00e4ngu lehes 1885. aastal. Peeter S\u00fcda v\u00f5ttis rahvalaulu ilmselt eelnimetatud seadest.<\/em><\/p>\n\n\n\n

VALIKLASTEKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Kust tunnen kodu<\/strong>
Muusika Veljo Tormis (1930\u20132017), rahvalaul Kolga-Jaani kihelkonnast
Tekst rahvalaulud Paide, Simuna, Karksi ja \u00c4ksi kihelkonnast
Ansambel Weekend Guitar Trio (Mart Soo, Robert J\u00fcrjendal, T\u00f5nis Leemets)
Dirigent Maret Poll
Regilaulu \u201eKust tunnen oma kodu\u201c laulis Marie Sepp (1862\u20131943) Kolga-Jaani kihelkonnast Soosaare vallast; helisalvestasid Herbert Tampere ja August Pulst 1937. aastal. Koorilaulu teksti koostas ja \u00fchtlustas keeleliselt Jaan Kaplinski antoloogias \u201eEesti rahvalaulud\u201c ilmunud regilaulude p\u00f5hjal (III osa, 1971, toimetaja \u00dclo Tedre). Tekstiv\u00e4rsid on p\u00e4rit regilauludest, mida on esitanud T\u00fcri p\u00e4ritolu laulja perenimega S\u00f5najalg Paide kihelkonnast, Abram P\u00f5ltsam (76 a) Simuna kihelkonnast Salla vallast, Ann Lott (1844\u20131915) Karksi kihelkonnast Karksi vallast ning arvatavasti Maret Koorits (76 a) \u00c4ksi kihelkonnast Saadj\u00e4rve vallast. \u00dcles kirjutasid Karl Voldemar Rosenstrauch aastail 1892 ja 1908, Peeter Tatz 1908 ja Paul Sepp 1894.<\/em><\/p>\n\n\n\n

VALIKMEESKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Meie elu<\/strong>
Mart Saar (1882\u20131963), rahvalaul
Tekst M\u00e4rt Mohn (1811\u20131872)
Dirigent Mikk \u00dcleoja
Laul \u201eMeie elu\u201c oli Karl August Hermanni s\u00f5nul \u201eterve rahva seas tuntud\u201c, kuid selle t\u00e4psem p\u00e4ritolu on teadmata. Esimest korda ilmus rahvalaul 1876. aastal Hermanni kooriseades \u201eEesti Postimehe kalendris\u201c (1877. aasta jaoks), kogujaks on m\u00e4rgitud Rudolf Kallas. Laulutekst p\u00f5hineb Laiuse kihelkonnast p\u00e4rit ja V\u00f5rus elanud M\u00e4rt Mohni (1811\u20131872) luuletusel, mille on \u00fcles kirjutanud Friedrich Reinhold Kreutzwald 1840. aasta \u00fcmbruses. Hermanni koorilaulu tekst ei kattu luuletusega, kuid selle kohandaja on teadmata. Viis on p\u00e4rimuses tuntud ka vaimuliku rahvalaulu \u201eVeli Joonatan\u201c s\u00f5nadega. Mart Saar v\u00f5ttis rahvalaulu Hermanni koorilaulikust.<\/em><\/p>\n\n\n\n

VALIKSEGAKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Oh kui \u00f5ndsad on need p\u00fchad taevas<\/strong>
Cyrillus Kreek (1889\u20131962), rahvakoraal Reigi kihelkonnast
Dirigent Ingrid M\u00e4nd
Kooriteos p\u00f5hineb rahvakoraalil, mida laulsid Juhan Kappel (61 a) ja Maret Liiv (63 a) Reigi kihelkonnast K\u00f5rgessaare vallast K\u00f5pu k\u00fclast. \u00dcles kirjutas Peeter S\u00fcda 1905. aastal. Teksti autor on Simon Dach (1605\u20131659). Tekst ilmus eesti keeles 1899. aastal \u201eUues lauluraamatus\u201c, t\u00f5lke autor on teadmata.<\/em><\/p>\n\n\n\n

EESTI RIIKLIK S\u00dcMFOONIAORKESTER<\/h3>\n\n\n\n

Uudisteos
<\/strong>\u00dclo Krigul (1978)
Dirigent Arvo Volmer<\/p>\n\n\n\n

VALIKMEESKOOR<\/h3>\n\n\n\n

S\u00f5ttaminek<\/strong>
Veljo Tormis (1930\u20132017), rahvalaul Kanepi kihelkonnast
Tekst rahvalaul Karula kihelkonnast
Dirigent Peeter Perens
Kooriteos p\u00f5hineb kahel rahvalaulul. Viisi laulis Emilie Leiss (56 a) Kanepi kihelkonnast Erastvere vallast, helisalvestas Herbert Tampere 1936. aastal. Regilaulu \u201eVenna s\u00f5jalugu\u201c teksti laulis Els Koemets (46 a) Karula kihelkonnast Vana-Antsla vallast, \u00fcles kirjutas Rudolf Tamm 1910. aastal.<\/em><\/p>\n\n\n\n

VALIKNAISKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Eesti h\u00e4llilaul<\/strong>
Arvo P\u00e4rt (1935), rahvalaul J\u00f5hvi kihelkonnast
Dirigent T\u00f5nu Kaljuste
Kooriteos p\u00f5hineb rahvalaulul, mida laulis Liina Krassmann (23 a) J\u00f5hvi kihelkonnast Illuka vallast Kurtna k\u00fclast. \u00dcles kirjutasid Peeter Penna ja Karl Luud 1905. aastal. Viisil pealkirjaga \u201eLapse h\u00e4lli laul\u201c on m\u00e4ngulaulu \u201eKullim\u00e4ng\u201c tekst, traditsioonilise algusv\u00e4rsiga \u201eKuuts, kuuts, kullike\u201c, kuid arvatavasti viisi \u00fcleskirjutaja eksituse t\u00f5ttu on noodis s\u00f5na \u201ekullike\u201c asemel \u201ekallike\u201c. Kuulamisel tunneme \u00e4ra \u201ePulmalaulu\u201c (\u201eLaulge, poisid, laulge, peiud \u2026\u201c) refr\u00e4\u00e4ni, mis ilmus 1890. aastal kogumikus \u201eEesti rahvalaulud segakoorile. Esimene vihik\u201c, koostaja Karl August Hermann. Viisi p\u00e4ritolu kohta on seal m\u00e4rgitud \u201eViljandi maal ja P\u00f5ltsamaal tuntud\u201c. Koorilaul on t\u00f5en\u00e4oliselt aidanud kaasa viisi laiemale levikule Virumaani v\u00e4lja.<\/em><\/p>\n\n\n\n

VALIKSEGAKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Lenda \u00fcles kurbtusest
<\/strong>VI osa teosest \u201eKreegi vihik\u201c
T\u00f5nu K\u00f5rvits (1969), rahvakoraal Otep\u00e4\u00e4 kihelkonnast
Dirigent Kaspar M\u00e4nd
Rahvakoraali viisi on laulnud J\u00fcri Illak (1853\u20131937) Otep\u00e4\u00e4 kihelkonnast Neeruti vallast ja \u00fcles kirjutanud August Kiiss 1908. aastal. Cyrillus Kreek on loonud viisile naiskooriseade 1933. aastal. Kreek on algse koraaliteksti asendanud teisega \u2013 \u201eLenda \u00fcles kurbtusest\u201c, mille autor on Paul Gerhardt (1607\u20131676). Tekst ilmus eesti keeles 1899. aastal \u201eUues lauluraamatus\u201c, t\u00f5lkijaks arvatavasti pastor Wilhelm Eisenschmidt (1839\u20131932).<\/em><\/p>\n\n\n\n

VALIK\u00dcHENDKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Et kiitke Jumalat, kes on nii helde<\/strong>
P\u00e4rt Uusberg (1986), rahvakoraal Reigi kihelkonnast
Dirigent P\u00e4rt Uusberg
Kooriteos p\u00f5hineb rahvakoraalil, mille viisi autor on Ludwig Senfl (u 1486\u20131543). Viisi laulis Mari Quarnstr\u00f6m (1851\u20131917) Reigi kihelkonnast Reigi k\u00fclast. \u00dcles kirjutas Peeter S\u00fcda 1905. aastal. Teksti autor on Johann Horn (1487\u20131547). Tekst on ilmunud eesti keeles 1899. aastal \u201eUues lauluraamatus\u201c, t\u00f5lke autor on teadmata.<\/em><\/p>\n\n\n\n

EESTI RIIKLIK S\u00dcMFOONIAORKESTER<\/h3>\n\n\n\n

Pastoraal<\/strong>
Eino Tamberg (1930\u20132010)
Dirigent Kristiina Poska<\/p>\n\n\n\n

VALIKLASTEKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Lillivalts<\/strong>
Muusika ja tekst Lee Taul (1992)
Seade Andre Maaker (1980)
Dirigent Ave Sopp<\/p>\n\n\n\n

VALIKMEESKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Ki\u00e4 kuah olt tekk?
<\/strong>rahvalaul Setomaalt, seade meeskoorile ja s\u00fcmfooniaorkestrile \u00dclo Krigul (1978)
Dirigent Kuno Kerge
Rahvalaulu on esitanud Tartu ja Seto ansambel Liinatsuraq, eeslaulja Paul Hagu (1946), kill\u00f5 Andreas Kalkun (1977). Paul Hagu on laulu \u00f5ppinud Setomaa Petseri rajooni Molnika k\u00fcla p\u00e4rimusest. Laul on ilmunud CD-plaadil \u201eLiinatsuraq\u201c 2004, pealkirjaga \u201eTul\u00f5-s und mi magamahe\u201c, helisalvestise on transkribeerinud \u00dclo Krigul.<\/em><\/p>\n\n\n\n

VALIKNAISKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Oh, oleks minu olemine<\/strong>
Rasmus Puur (1991), Siberi eestlaste rahvalaul
Dirigent Toomas Voll
Kooriteos p\u00f5hineb rahvalaulul, mida laulis Emilia Naarits (1916\u20132008) Omski oblastist Krutinski rajoonist Siberi eestlaste R\u00f5\u017ekovo k\u00fclast. Helisalvestanud Anu Korb 1999. aastal.<\/em><\/p>\n\n\n\n

VALIKSEGAKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Noore veljo, veerit\u00e4ge<\/strong>
Mart Saar (1882\u20131963), seto rahvaviis
Tekst Seto rahvalaulud
Dirigent Triin Koch
Kooriteoses on kasutatud Setomaal levinud viisi nimetusega praasniga \u00e4\u00e4l (peoviis). Koorilaulu teksti on autor kokku p\u00f5iminud laulmise teemalistest seto leelov\u00e4rssidest, allikaks kogumik \u201eSetukeste laulud. II\u201c (1905, koostaja Jakob Hurt). Tekstiosad p\u00e4rinevad lauludest, mida on esitanud Andre ja Iro Setomaalt Saagre k\u00fclast, Tsia Ann R\u00e4pina kihelkonnast Veriora vallast ja Ado Nool (Nuul) Vastseliina kihelkonnast Orava vallast Kahkva k\u00fclast. \u00dcles kirjutasid Victor Stein aastatel 1872\u20131873, Johan Kotli 1877 ja Jakob Jagomann 1878.<\/em><\/p>\n\n\n\n

VALIK\u00dcHENDKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Ilus maa<\/strong>
Muusika Rein Rannap (1953), tekst Hando Runnel (1938)
Dirigent Rasmus Puur<\/p>\n\n\n\n

Ma laulan mere maaks
<\/strong>Rahvalaul T\u00f5stamaa kihelkonnast
Orkestriseade T\u00f5nu K\u00f5rvits (1969)
Dirigent T\u00f5nu Kaljuste
\u201eMa laulan mere maaks\u201c kuulub rahvalaulude r\u00fchma \u201eLaulu v\u00f5im\u201c. Laulis Liisu Orik (1873\u20131970) T\u00f5stamaa kihelkonnast Alu k\u00fclast. Salvestasid Herbert Tampere ja August Pulst 1938. aastal Tallinnas Riigi Ringh\u00e4\u00e4lingu stuudios.<\/em><\/p>\n\n\n\n

P\u00fchap\u00e4ev, 6. juuli Laulupeo suurkontsert<\/h2>\n\n\n\n

PUHKPILLIORKESTER<\/h3>\n\n\n\n

\u2026 p\u00fchendan Sul
<\/strong>Muusika Tauno Aints (1975), Friedrich August Saebelmanni loo \u201eKaunimad laulud\u201c ainetel
Dirigent Bert Langeler<\/p>\n\n\n\n

\u00dclev Eesti<\/strong>
kontsertmarss
Muusika Rein Rannap (1953)
Seade puhkpilliorkestrile Peeter Saan (1959)
Dirigent Peeter Saan<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5rge taeva all
<\/strong>Muusika Riho Esko Maimets (1988)
Dirigent Karl Abro

Eesti motiivid
<\/strong>Muusika T\u00f5nis K\u00f5rvits (1944)
Dirigent Priit Rusalepp
Teoses on kasutatud rahvalaulu- ja torupilliviise. Laulu \u201eKarja kojukutse\u201c esitas Maali Sikk (62 a) R\u00f5uge kihelkonnast Varstu vallast; \u00fcles kirjutas Juhan Zeiger 1952. aastal. Torupilli Jussi labajalavalss nr 15 ja Torupilli Jussi lugu nr 22 salvestati Emmaste kihelkonnas Muda k\u00fclas: m\u00e4ngis Juhan Maaker (1845\u20131930), h\u00fc\u00fcdnimega Torupilli Juhan (Juss), fonografeerisid Cyrillus Kreek, Johannes Muda ja Andrei Laredei 1921. aastal.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Eesti rapsoodia
<\/strong>Muusika Eduard Tamm (1897\u20131941), eesti rahvalaulu \u201eKui ma olin v\u00e4iksekene\u201c alusel
Seade Riivo J\u00f5gi (1987)
Dirigent Bert Langeler
Koorilaulu \u201eLauliku lapsep\u00f5li\u201c, mis algab s\u00f5nadega \u201eKui ma olin v\u00e4iksekene\u201c, viis koosneb Mulgimaa mitmest karjasehelletusest, mille on oma m\u00e4lestuste p\u00f5hjal kokku pannud Tarvastust p\u00e4rit eesti professionaalne laulja Aino Tamm (1864\u20131945). Tekst p\u00e4rineb P\u00f5lva kihelkonnast, Jakob Hurda koostatud regilaulude kogumikust \u201eVana kannel. I\u201c (1875), kus see on ilmunud pealkirjaga \u201eMille mull pal\u00b4l\u00b4o s\u00f5nnu suuh?\u201c, kogujaks Joosep Hurt aastatel 1865\u20131875. H\u00e4rma on kasutanud v\u00f5ro keelest t\u00f5lgitud ja l\u00fchendatud varianti, mille Ado Grenzstein (Piirikivi) oli koostanud oma laulule \u201eLauliku lapse-p\u00f5li\u201c ja avaldanud \u201eKooli laulmise raamatus\u201c 1878. aastal.<\/em><\/p>\n\n\n\n

POISTEKOOR<\/h3>\n\n\n\n

\u00dchte laulu tahaks laulda<\/strong>
Muusika Riho P\u00e4ts (1899\u20131977)
Tekst Gustav Suits (1883\u20131956)
Dirigent Janne Fridolin<\/p>\n\n\n\n


Rannitsakandja<\/strong>
Muusika Piret Rips-Laul (1965)
Tekst Contra (1974)
Orkestratsioon Riivo J\u00f5gi (1987)
Liikumisseade M\u00e4rt Agu (1980)
Dirigent Mariliis Kreintaal<\/p>\n\n\n\n

Mu kodu nii lihtsalt
<\/strong>Muusika Piret Laikre (1979)Tekst Marek Sadam (1978)
Orkestratsioon Riivo J\u00f5gi (1987)
Dirigent Janne Fridolin<\/p>\n\n\n\n

POISTEKOOR JA MEESKOOR<\/h3>\n\n\n\n

\u00dcles, \u00fcles, hellad vennad<\/strong>
Andres Lemba (1968)
Rahvalaulud V\u00e4ndra ja T\u00f5stamaa kihelkonnast
Dirigent Kuno Kerge
Laulus on kasutatud kolme rahvalaulu. J\u00fcri Petersoni \u00fcles kirjutatud V\u00e4ndra rahvaviis on meieni j\u00f5udnud Ernst Sokolowsky kooriseade kaudu, mis avaldati Laulu ja m\u00e4ngu lehes 1885. aastal. Rahvalaulu algne tekst ei ole s\u00e4ilinud. Kooriseades on viisi juurde sobitatud rahvap\u00e4rane tekst \u201e\u00dcles, \u00fcles \u2026\u201c, mille p\u00e4ritolu on teadmata. Rahvalaulu \u201eLaula, laula, suukene\u201c laulis Liisu Orik (1873\u20131970) T\u00f5stamaa kihelkonnast Alu k\u00fclast. Salvestasid Erna ja Herbert Tampere 1965. aastal.<\/em>

Leib jahtub<\/strong>
Muusika Andres Valkonen (1951)
Tekst Leelo Tungal (1947)
Kooriseade ja orkestratsioon Riivo J\u00f5gi (1987)
Tants Maido Saar (1957)
Dirigent Kuldar Sch\u00fcts<\/p>\n\n\n\n

MUDILASKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Es\u00e4<\/strong> taivan<\/strong>
Muusika Mari Amor (1973)
Tekst Artur Adson (1889\u20131977)
Orkestratsioon T\u00f5nu K\u00f5rvits (1969)
Dirigent Raili Kaibald<\/p>\n\n\n\n

Kui mina laulan<\/strong>
Mart Saar (1882\u20131963) R\u00f5ngu kihelkonna rahvalaulude p\u00f5hjal.
Dirigent Jaanika Kuusik
Laulus kasutatud rahvaviis ja s\u00f5nad on p\u00e4rit R\u00f5ngu kihelkonnast Aakre vallast P\u00fchaste k\u00fclast. \u00dcles kirjutanud Peeter Kurg ja hr [?] Bruus 1906. aastal.<\/em>

Aja tee on konarlik<\/strong>
Muusika T\u00f5nis K\u00f5rvits (1944)
Tekst Priit Aimla (1941)
Liikumisseade Iren Voites (1964)
Dirigent Vilve Maide

Vargam\u00e4ng<\/strong>
Muusika Kaarel Kuusk (1987), rahvaviis Kihelkonnalt.Tekst laulum\u00e4ngud Kihelkonna, Valjala ja Saarde kihelkonnast
Liikumisseade Regina Rebane (1963)
Dirigent Jaanika Kuusik
Kasutatud rahvaviis ning 1. ja 3. salmi s\u00f5nad on laulum\u00e4ngust, mida laulis Tiina Prei (1879\u20131961) Kihelkonna kihelkonnast L\u00fcmanda vallast Koimla k\u00fclast. \u00dcles kirjutas Elmar Prei 1941. aastal.
2. salmi s\u00f5nad on \u00fcles kirjutanud Aino M\u00fctsak Saarde kihelkonnast Voltveti vallast Allikukivi k\u00fclast 1935. aastal.
4. salmi s\u00f5nad on p\u00e4rit laulust, mida laulis Maria Villsaar (Marie Vilsaar) (1881\u20131944) Valjala kihelkonnast Kogula vallast K\u00f5nnu k\u00fclast. \u00dcles kirjutanud August Villsaar 1935. aastal.
<\/em>
Siin ta on, see minu kodu<\/strong>
Muusika Piret Rips-Laul (1965)
Tekst Leelo Tungal (1947)
Orkestratsioon Riivo J\u00f5gi (1987)
Solist Liisi Koikson
Dirigent Ilona Muhel<\/p>\n\n\n\n

NAISKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Heliseb v\u00e4ljadel
<\/strong>ts\u00fcklist \u201e12 laulu p\u00fcha neitsi Maria auks\u201c
Muusika Urmas Sisask (1960\u20132022)
Tekst katoliku palveraamatu j\u00e4rgi Urmas Sisask
Solist Mirjam Mesak
Dirigent Andrus Siimon<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4io h\u00e4\u00e4l
<\/strong>Riivo J\u00f5gi (1987)
Rahvalaul R\u00e4pina kihelkonnast
Dirigent Elen Ilves
Koorilaulu viis ja tekst on kokku pandud kahest R\u00e4pina kihelkonna laulust, mis m\u00f5lemad leiduvad Viido Kiudoski n\u00e4item\u00e4ngus \u201eMardisandid: Setu naljam\u00e4ng lauludega kolmes vaatuses\u201c, dateeritud aastaga 1886. Mil m\u00e4\u00e4ral need on Kiudoski omalooming, mil m\u00e4\u00e4ral suuline p\u00e4rimus, ei ole teada.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Vaata ja sa n\u00e4ed<\/strong>
Muusika Karin Tuul (1994)
Tekst Veiko Tubin (1983)
Dirigent Ode P\u00fcrg

Sina oled kullatera<\/strong>
Muusika Kadri Voorand (1986)
Tekst Kristiina Ehin (1977)
Orkestratsioon Rasmus Puur (1991)
Dirigent K\u00fclli Kiivet<\/p>\n\n\n\n

S\u00dcMFOONIAORKESTER<\/h3>\n\n\n\n

Setu tants
<\/strong>S\u00fcit eesti tantsudest (ETW 15), III osa
Eduard Tubin (1905\u20131982)
Dirigent Imre Rohuv\u00e4li

Mis need ohjad meida hoidvad<\/strong>
Mart Saar (1882\u20131963), rahvalaul Otep\u00e4\u00e4 kihelkonnast
Seade Rasmus Puur (1991)
Dirigent Riivo J\u00f5gi
Kooriteoses kasutatud rahvalaulu laulis Gustav (Kusta) Ilves (1841\u20131923) Otep\u00e4\u00e4 kihelkonnast Vastse-Otep\u00e4\u00e4 vallast Loku talust. Viisi on \u00fcles kirjutanud August Kiiss ja teksti Edgar Eisenschmidt 1908. aastal. Originaali tekst on v\u00f5rokeelne ja veidi teistsugune, mida on arvatavasti kohandanud Mart Saar.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kui ma olin noor<\/strong>
Madis J\u00e4rvi (1988), inspireeritud eesti rahvalaulust \u201eKui mina alles noor veel olin\u201c \/ \u201eMeie elu\u201c
Dirigent J\u00fcri-Ruut Kangur<\/p>\n\n\n\n

Valss nukufilmist \u201eKevadine k\u00e4rbes\u201c<\/strong>
Muusika Lepo Sumera (1950\u20132000)
Seade Ott Kask (1962)
Dirigent Ott Kask
Laulu \u201cMeie elu\u201d aluseks oleva rahvaviisi ja teksti p\u00e4ritolu kohta on avaldanud Eesti Kirjanduse Seltsi kuukirjas (1917, XII aastak\u00e4ik nr 2) p\u00f5hjaliku artikli eesti rahvaluuleteadlane Matthias Johann Eisen. Sealt v\u00f5ib lugeda, et laul (alguss\u00f5nadega \u201cKui mina alles noor veel olin\u201d) sai laiemalt tuttavaks 1876. aastal tr\u00fckitud Eesti Postimehe kalendris. Loo juurde on m\u00e4rgitud: \u201cRahva suust \u00fcles pannud R. Kallas, Eesti rahvaviis, K. A. Hermann\u201d. Karl August Hermann, kes kasutas k\u00f5nealust viisi oma laulelduses \u201cUku ja Vanemuine\u201d (1907), on selle laulu kohta kirjutanud: \u201c\u00dcheks k\u00f5ige vanemaks Eesti rahvaviisiks pean ma j\u00e4rgmise laulu, mis igal pool eestlaste keskel tuttav tohiks olla: \u201cKui mina alles noor veel olin\u201d. Kreutzwaldi kaast\u00f6\u00f6lise, Laiuse kihelkonnast p\u00e4rit M\u00e4rt Mohni<\/strong> (1811\u20131872) sepitsetud v\u00e4rsiread v\u00f5ivad Eiseni arvates olla laulule lisatud hiljem v\u00f5i on hoopiski ise allikaks, millele viis tugineb. Algselt pealkirjata ja originaalis 11-salmilise Mohni luuletuse leiab Kreutzwaldi koostatud lauluvihikust \u201cEstnische lieder, gedichte von M\u00e4rt Mohn\u201d. Eisen on Mohni luuleteksti vastu v\u00e4ga kriitiline, leides, et \u201coma sisu poolest \u00fcksi oleks laul varsti peale ilmatekkimist kalmu k\u00fclaliseks saanud; talle ehteks kingitud viisiga p\u00e4\u00e4sis ta k\u00f5rgematesse kodadesse ja v\u00f5ib veel edaspidigi pikemat iga loota\u201d.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Maailm heliseb \u00fcle ilma<\/strong>
P\u00f5imik ansambel Curly Stringsi loomingust
Muusika Eeva Talsi (1988)
Seade Riivo J\u00f5gi (1987)
Dirigent Riivo J\u00f5gi<\/p>\n\n\n\n

LASTEKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Modaalsed et\u00fc\u00fcdid
Kevad
Udu
Lumi
Kevad<\/strong>
Muusika Veljo Tormis (1930\u20132017)
Tekst rahvalauludest Kursi kihelkonnast ja mujalt
Orkestrisaade Tauno Aints (1975)
Dirigent Aarne Saluveer
\u201eModaalsete et\u00fc\u00fcdide\u201c tekst p\u00f5hineb autori viitel regilauludel. Esimeses osas \u201eKevad\u201c on helilooja kasutanud teksti regilaulust \u201eKevad p\u00f5llul\u201c, mille laulis Mai Paiu (83 a) Kursi kihelkonnast H\u00e4rjanurme vallast P\u00f6\u00f6ra k\u00fclast ja kirjutas \u00fcles Marie K\u00e4rt 1911. aastal. Tekstid \u201eUdu\u201c ja \u201eLumi\u201c p\u00f5hinevad mitmel pool Eestis tuntud regiv\u00e4rssidel.<\/em>

Ringm\u00e4ngulaul<\/strong>
Heino Kaljuste (1925\u20131989), rahvalaul
Dirigent Kadi H\u00e4rma
Seade aluseks on laul, mis ilmus pealkirjaga \u201eToa teeks ma omal tamme alla\u201c 1927. aastal Anna Raudkatsi (1886\u20131965) koostatud raamatus \u201eM\u00e4ngud. V. Laulum\u00e4ngud noorsoole. (Ringm\u00e4ngud)\u201c. Enamiku ringm\u00e4ngude juurde on kirjutatud nende p\u00e4ritolu, kuid m\u00f5ni on ilma kommentaarita, k.a k\u00f5nealune. Oletatavasti on laul p\u00e4rit rahvasuust ning Raudkatsi enda kogutud ja kohandatud. Uuemad rahvalaulud on l\u00f5ppriimilised salmilaulud, sageli ringm\u00e4ngulaulud, millest paljud on levinud Eestisse v\u00f5\u00f5railt mailt.<\/em>

Sind vaid kiidan<\/strong>
Muusika ja tekst Liisi Koikson (1983)
Kooriseade ja orkestratsioon Rasmus Puur (1991)
Dirigent Silja Uhs

Oma m\u00f5tete mets<\/strong>
Muusika Aare K\u00fclama (1985)
Tekst Haldi V\u00e4lim\u00e4e (2000)
Orkestratsioon T\u00f5nis K\u00f5rvits (1944)
Dirigent Mai Simson<\/p>\n\n\n\n

MEESKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Munam\u00e4el<\/strong>
Muusika Karl August Hermann (1851\u20131909)
Tekst Juhan Kunder (1852\u20131888)
Seade Tuudur Vettik (1898\u20131982)
Dirigent Heldur Harry P\u00f5lda<\/p>\n\n\n\n

Me peame looma sillad<\/strong>
Muusika Valter Soosalu (1992)
Tekst Juhan Viiding (1948\u2013<\/a>1995)
Dirigent Valter Soosalu

P\u00fchendatud Gustav Ernesaksale
Laulja<\/strong>
Ood meeskoorile, orelile ja l\u00f6\u00f6kpillidele
Muusika Veljo Tormis (1930\u20132017)
Tekst Kristjan Jaak Peterson (1801\u20131822)
Orelil Piret Aidulo
Dirigent Hirvo Surva<\/p>\n\n\n\n

SEGAKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Laulik
<\/strong>Muusika Mart Saar (1882\u20131963)
Tekst rahvaluule
Dirigent K\u00e4rolin Tuisk
Kooriteoses on kasutatud rahvaluuleteksti t\u00fc\u00fcbist \u201eLaulu v\u00f5im\u201c, kuid selle allikas on teadmata.<\/em><\/p>\n\n\n\n

In memoriam<\/em> Gustav Ernesaks
Meelespea<\/strong>
Veljo Tormis (1930\u20132017)
Dirigent Triin Koch
Autor on kasutanud teoses motiivi Gustav Ernesaksa 1936. aastal loodud koorilaulust \u201eMeelespea\u201c (Juhan Liiv) ning regilaulude ja itkude viiside intonatsioone. Laulu tekst on koostatud mitmest rahvalaulutekstist, t\u00fc\u00fcpidest \u201eKurb laulik\u201c ja \u201e\u00c4ra suri suuri kuuski\u201c.<\/em>

Oh Aadam, sino essit\u00fcs               <\/strong>
Margo K\u00f5lar (1961)
Rahvakoraal Otep\u00e4\u00e4 kihelkonnast
Dirigent P\u00e4rt Uusberg
Rahvakoraali laulis Mari Paulus (75 a) Otep\u00e4\u00e4 kihelkonnast P\u00fchaj\u00e4rve vallast Ilmj\u00e4rve vaestemajast. Viisi ja teksti \u00fcles kirjutanud August Kiiss 1908. aastal. Rahvakoraali teksti autor on Lazarus Spengler (1479\u20131534). Tekst on ilmunud 1529 ja eestikeelne t\u00f5lge 1690 (\u201eTarto-Ma Kele Laulu-Ramat\u201c, nr 13. Riga: Johann Georg Wilcken). Teksti on toimetanud laulupeole Urmas Kalla.
<\/em>
Elukoor<\/strong>
Muusika ja tekst Mari Kalkun (1986)
Seade Rasmus Puur (1991)
Dirigent Rasmus Puur
Laulus on kasutatud rahvalaulu \u201eLaula, laula, suukene\u201c, mida laulis Liisu Orik (1873\u20131970) T\u00f5stamaa kihelkonnast Alu k\u00fclast. Salvestasid Erna ja Herbert Tampere 1965. aastal.<\/em><\/p>\n\n\n\n

\u00dcHENDKOOR<\/h3>\n\n\n\n

Tuljak<\/strong>
Muusika Miina H\u00e4rma (1864\u20131941), eesti tantsuviisid
Tekst Karl Ferdinand Karlson (1875\u20131941)
Dirigent Triin Koch

Allikas<\/strong>
Muusika Ardo Ran Varres (1974)
Tekst Hasso Krull (1964)
Dirigent Heli J\u00fcrgenson

Sa oled ainus<\/strong>
Muusika Olav Ehala (1950)
Tekst Leelo Tungal (1947)
Dirigent Risto Joost

Ta lendab mesipuu poole<\/strong>
Muusika Peep Sarapik (1949\u20131994)
Tekst Juhan Liiv (1864\u20131913)
Dirigent Hirvo Surva

Mu isamaa on minu arm
<\/strong>Muusika Gustav Ernesaks (1908\u20131993)
Tekst Lydia Koidula (1843\u20131886)
Dirigent Ants Soots<\/p>\n\n\n\n

\n
\u0421\u0442\u0440\u0430\u043d\u0438\u0446\u0430 \u043f\u0440\u0430\u0437\u0434\u043d\u0438\u043a\u0430 \u043f\u0435\u0441\u043d\u0438<\/a><\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Laup\u00e4ev, 5. juuli Laulupeo avakontsert \u00dcHENDKOOR KoitMuusika Mihkel L\u00fcdig (1880\u20131958)Tekst Friedrich Kuhlbars (1841\u20131924)Dirigent Raul Talmar Mu isamaa, mu \u00f5nn ja r\u00f5\u00f5mMuusika Fredrik Pacius (1809\u20131891)Tekst Johann Voldemar Jannsen (1819\u20131890) Mis need ohjad meida hoidvadMart Saar (1882\u20131963)Rahvalaul Otep\u00e4\u00e4 kihelkonnastDirigent Heli J\u00fcrgenson EESTI…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":84196,"menu_order":10,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"advgb_blocks_editor_width":"","advgb_blocks_columns_visual_guide":"","footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"class_list":["post-90199","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"coauthors":[],"author_meta":{"author_link":"https:\/\/2025.laulupidu.ee\/ru\/author\/admin\/","display_name":"admin"},"relative_dates":{"created":"Posted 2 \u0433\u043e\u0434\u0430 ago","modified":"Updated 10 \u043c\u0435\u0441\u044f\u0446\u0435\u0432 ago"},"absolute_dates":{"created":"Posted on 4. \u042f\u043d\u0432 2024","modified":"Updated on 2. \u0418\u044e\u043b 2025"},"absolute_dates_time":{"created":"Posted on 4. \u042f\u043d\u0432 2024 11:10","modified":"Updated on 2. \u0418\u044e\u043b 2025 05:50"},"featured_img_caption":"","featured_img":false,"series_order":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/2025.laulupidu.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/90199","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/2025.laulupidu.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/2025.laulupidu.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/2025.laulupidu.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/2025.laulupidu.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=90199"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/2025.laulupidu.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/90199\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":94739,"href":"https:\/\/2025.laulupidu.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/90199\/revisions\/94739"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/2025.laulupidu.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/84196"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/2025.laulupidu.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=90199"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}