{"id":90156,"date":"2025-05-20T05:14:11","date_gmt":"2025-05-20T05:14:11","guid":{"rendered":"https:\/\/2025.laulupidu.ee\/tule-tulemine\/hiiu-maakond\/"},"modified":"2025-06-25T10:45:18","modified_gmt":"2025-06-25T10:45:18","slug":"hiiu-maakond","status":"publish","type":"tule-tulemine","link":"https:\/\/2025.laulupidu.ee\/ru\/tule-tulemine\/hiiu-maakond\/","title":{"rendered":"Hiiu maakond"},"content":{"rendered":"\n
\n

Tuletulemise 9. p\u00e4eval, jaanilaup\u00e4eva hommikul, v\u00f5ttis Hiiumaa merep\u00e4\u00e4ste peotule Saaremaalt vastu poolel teel — Soela v\u00e4inas.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Hommikusest kohtumisest ei puudunud ka hiidlaste ja saarlaste nali, sest Hiiumaa poolt mindi \u00fche poi ning Saaremaa poolt teise juurde. L\u00f5puks leiti teineteist siiski \u00fcles ja tuli saabus Hiiumaale S\u00f5ru sadamasse. Sadamas tervitas tuld torupillil Helen K\u00f5mmus ning sammud seati tule esimesse peatuspaika, Soome laeva Gullkrona m\u00e4lestuspingi juurde. Helen K\u00f5mmus vestis oma vanaisa Jegard K\u00f5mmuse j\u00e4\u00e4retke m\u00e4lestustest, 1941. aasta jaanuaris toimunud merep\u00e4\u00e4ste aktsioonist ning rahvar\u00f5ivais saabunud kohalikud said peotuld oma laternatega kaasa v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n

Edasi r\u00e4ndas tuli traktoril Kassari poole. Tee peal peatuti Hiiu v\u00e4gilase Leigri kuju juures ning sealt liiguti hobuvankril edasi Kassari rahvamajja. Kogu teekonnal v\u00f5is teepervedel silmata tuld tervitama tulnud kohalikke. Rahvamaja juures, mis muuseas on varem tegutsenud nii k\u00f5rtsi kui ka koolina, k\u00f5las Kassari haridusseltsi lugu. Koolijuhatajana on seal t\u00f6\u00f6tanud Marie Underi isa.\u00a0

Teel K\u00e4rdlasse, Hiiumaa ja Kassari saare piiril, andis hobuvanker tule \u00fcle motoklubile Insula Deserta ning j\u00e4rgmiseks peatuseks oli Vabrikuv\u00e4ljak. Vabrikuv\u00e4ljakul tervitasid tuld k\u00e4sit\u00f6\u00f6lised ning k\u00e4est-k\u00e4tte said tuld edasi anda k\u00f5ik teekonnale kaasaelajad. Kunagise K\u00e4rdla Kalevivabriku p\u00e4randist jutustas tantsulise etteastega rahvatantsur\u00fchm Kohvitantad ning \u00fchislauludega esinesid K\u00e4rdla kiriku kammerkoor ja K\u00e4rdla kammerkoor. Vabrikuv\u00e4ljakult liikus tuli puhkama K\u00e4rdla kirikusse.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rastl\u00f5unal startis tuli kirikust retrovillises Soera talumuuseumi poole, teel anti see \u00fcle abipolitseinikele, kes tule oma valvsa hoole all jalgsi muuseumi \u00f5uele viisid. Seal algas usin valmistumine jaanitulele minekuks: korda s\u00e4titi soengud, n\u00e4ha sai tantsusamme ja \u00f5ppida koduse jaanijoogi valmistamise tarkusi. Kui ettevalmistused tehtud, suunduti jaanitulele Hellamaa kiigeplatsile. \u00d5htu sai hoo sisse jaanitule \u00fcmber, mis s\u00fc\u00fcdati \u00fches nii laulu- ja tantsupeo tule kui ka v\u00f5idutulega. Peotule s\u00fc\u00fctas t\u00e4navuse tantsupeo \u201cIseoma\u201d pealavastaja Helena-Mariana Reimann.<\/p>\n\n\n\n

Peotule 156-kilomeetrine (koos mereteedega) teekond Hiiumaal oli kui pidulik r\u00e4nnak, mis peatus kaheksas eri paigus ning pakkus r\u00f5\u00f5mu 2149 silmapaarile. Tule auks ja iluks kasutati mitmeid liikumisviise: see \u00fcletas merd p\u00e4\u00e4stealusel, r\u00e4ndas maal traktoril ja hobuvankril, p\u00f5rises motoklubi ratturite k\u00e4es ning liikus v\u00e4\u00e4rikalt k\u00e4est-k\u00e4tte. Oma panuse andsid nii abipolitseinikud kui ka stiilsed retrovillised. \u00d5htu h\u00e4maruses kandis puulaev HiiuIngel tule edasi L\u00e4\u00e4nemaa poole.<\/p>\n\n\n\n

GALERII<\/h2>\n\n\n\n

Fotod: Eike Meresmaa<\/em><\/p>\n\n\n