Avaleht > Tuletulemine > Harju maakond (Põhjaranniku poolt)

Harju maakond (Põhjaranniku poolt)

T, 01.07

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo “Iseoma” tuli süttis 15. juuni päikesetõusul Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures ja seikles eile Jõgevamaal. 

Tule teekond Harjumaal sai alguse Seaküla Simsoni hoovis, kus Harjumaa esindajad ja Kuusalu koorid võtsid tule Lääne-Virumaalt vastu sõbralike soovide ja maakonna maitsetega. Muusikalise tervitusega esinesid Kuusalu valla koorid. Seaküla peremees oli tuletulemise puhuks toonud oma sulatusahju ateljeest õue – see huugas kogu sündmuse vältel kui mahlakas burdoon. Tuld tervitati ka kohalikus rannakeeles, mis kandis hästi edasi tänavuse „Iseoma” peo konteksti, mis oma repertuaariga erinevatele keelemurretele tähelepanu pöörab. 

Kuna just Kuusalu vallas sündis ja elas meie koorimuusika suurkuju Veljo Tormis, oli peotule tervituseks palutud esinema Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Koos solist Mati Turiga esitati Tormise üks tuntuim teos „Raua needmine“. Tormise ürgse rütmiga muusika ja skulptori töö koos pronksi valamisega lõid maagilise hetke.

Edasi liikus peotuli Vihasoo rahvamajja, kus kohaliku rahva üllatusena ootas tuld hobukaarik, mis liitus Loksa poole suunduva tulerongkäiguga.

Loksa kultuurimaja ees tervitasid peotuld kohalikud laulunaised. Tulele olid kaasa elama tulnud inimesed kaugemaltki – nende seas Anija valla kultuurijuht Veiko Veiert, kes viis laulu- ja tantsupeo tuleleegi tantsuema ja „Tuljaku“ tantsu autori Anna Raudkatsi hauale Aegviidus.

Loksalt kulges peotule autorong Viinistu sadamasse. Seal, Kunstimuuseumi hoovil, tervitasid tuld ja selle saatjaskonda lõõtsamees Rauno Koorts, Kuusalu Rahvamuusikaansambel ja Kuusalu folgirühm, kes haarasid rahva hoogsasse tantsu. Peotulest süüdati lõke ning soovijad said oma laternaga tuld kaasa võtta. Üks süüdatud laternaist jõudis päeva jooksul ka Veljo Tormise viimse puhkepaigani.

Viinistu sadamas ootas juba Politsei- ja Piirivalveameti merekaater Pikne. Peotuli asus Pikse meeskonna abil, saatjate rõõmuhõisete saatel, teele Prangli saarele. Pranglil anti peotuli pidulikult Kuusalu vallalt üle Viimsi vallale. Tervitajad said osa meeleolukast etendusest „Mis sa ilma paadita teed?“, mis rääkis Prangli naabersaarel elanud muusiku, helilooja, fotograafi ja kirjamehe August Luusmanni loost – eeskätt sellest, kuidas ta 1910. aastal Aksi ja Prangli rahvaga laulupeol käis.

Pranglilt rändas tuli edasi Tilgu sadama suunas, vahetades teel alust – merekaatrilt Pikne mindi purjelaevale Runbjarn, millega purjetati Tilgu sadamasse. Seal tervitas peotuld suur rahvahulk. Tuld võttis laevameeskonnalt vastu Harku vald ning pidulikku meeleolu aitasid luua Tabasalu Muusika- ja Kunstikooli puhkpilliorkester ja rivitrummarid ning Eesti Filharmoonia Kammerkoor.

Pärast kammerkoori esinemist, kui Tilgu sadamas algas tulesimman Väikeste Lõõtspillide Ühingu ja Marko Matverega, suundus peotuli ööbima Arvo Pärdi Keskusesse. Sõit Laulasmaale oli kogu Harjumaa tuleteekonna pikim maismaasõit.

Keskuse juurde jõudes võtsid saabujaid vastu Margo Kõlari torupillimuusika ning eriliselt hoitud ja pühalik meeleolu. Rannamõisa kiriku koguduse õpetaja Aare Kimmel andis laulu- ja tantsupeo tulele oma õnnistuse ning Eesti Filharmoonia Kammerkoori naised laulsid tulele Arvo Pärdi „Eesti hällilaulu“.

Harjumaa põhjarannikul kulges tuletulemine ligikaudu 153 kilomeetri pikkusel teekonnal, mille jooksul tehti 9 peatust eri paigus.

Galerii

Fotod Rene Mitt: https://drive.google.com/drive/folders/1TwGjR-9JDYxRW8wdXzakABYDiY_-YGFr?usp=drive_link 

Harku

Kuusalu

Viimsi

Laulu- ja tantsupeo tuli jõuab täna Tallinnasse.
Lisainfot tuletulemise kohta, sh kaardirakenduse, leiab kodulehelt: https://2025.laulupidu.ee/tule-tulemine/

Laulupeo tule pidulik teekond Tartust Tallinnasse toimus esmakordselt 1969. aastal, mil esimesest laulupeost möödus 100 aastat. 1990. aastast alates on pidulik tuletulemine Tartust Tallinnasse saanud osaks üldlaulu- ja tantsupidude traditsioonist. Tuletulemist korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös kohalike omavalitsuste ning ESTO korraldustoimkonnaga 15. juunist kuni 2. juulini. 

  • 10.00 Seaküla stuudios Kuusalu vallas tule vastuvõtmine Lääne-Virumaalt. Esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Kuusalu koorid (dirigendid Tõnu Kaljuste ja Taavi Esko). Esitatakse Veljo Tormise „Raua needmine“. Rauavalu viib läbi Seaküla Simson
  • 10.30 Vihasoo rahvamaja
  • 11.00 Loksa kultuurikeskuses tule vastuvõtmine, muusikaline tervitus Loksa muusikakoolilt
  • 11.30 Viinistu kunstimuuseumis ja sadamas esinevad Kuusalu valla rahvatantsurühmad ja rahvamuusikud. Tule jagamine kõigile soovijatele
  • 13.30 Kelnase sadamas tule vastuvõtmine Viimsi valda
  • 14.00 Prangli rahvamajas muusikaline lühietendus August Luusmannist: teid tervitab August Luusmann koos Aksi ja Prangli rahvaga, kes üheskoos 1910. aasta laulupeol käisid. Kuulda saab ka Augusti heliloomingut
  • 18.00 Tilgu sadamas esineb Eesti Filharmoonia Kammerkoor (dirigent Tõnu Kaljuste), Tõnu Oja ja Harku valla rahvatantsurühmad. Simman Väikeste Lõõtspillide Ühingu ja Marko Matverega. Tule jagamine kõigile soovijatele
  • 20.00 Tuli läheb ööbima Arvo Pärdi Keskusesse