Laulupeo repertuaar
Laupäev, 5. juuli Laulupeo avakontsert
ÜHENDKOOR
Koit
Muusika Mihkel Lüdig (1880–1958)
Tekst Friedrich Kuhlbars (1841–1924)
Dirigent Raul Talmar
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
Muusika Fredrik Pacius (1809–1891)
Tekst Johann Voldemar Jannsen (1819–1890)
Dirigent Ants Üleoja
Mis need ohjad meida hoidvad
Mart Saar (1882–1963)
Rahvalaul Otepää kihelkonnast
Dirigent Heli Jürgenson
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER
Uudisteos
Ülo Krigul (1978)
Dirigent
VALIKMEESKOOR
Sõmeralt sõrmikule
Eduard Tubin (1905–1982), rahvalaul Haljala kihelkonnast
Dirigent Kuldar Schüts
Kooriteos põhineb rahvalaulul, mida laulis Viilip Klaas (1857–1917) Haljala kihelkonnast Vihula vallast Kõldu külast. Laulu kirjutas üles Karl Viljak 1913. aastal.
VALIKNAISKOOR
Laulu eestvõtja
Mart Saar (1882–1963), rahvaviis Lõuna-Eestist
Tekst rahvalaul Põlva kihelkonnast
Dirigent Ingrid Kõrvits
Koorilaulu viisi aluseks on Lõuna-Eestis levinud rahvalaul, mida teame pealkirjaga „Haanja mees“. Laul on tuntud ka Lätis. Teose tekst pärineb rahvalaulust, mida laulis arvatavasti Jaan Piho (1829–1917) Põlva kihelkonnast Mammaste külast. Selle on kogunud Jakob Hurt 1865. aastal ja avaldanud regilaulude kogumikus „Vana kannel. I“ (1875). Laulu tekst on kohandatud kirjakeelsemaks.
VALIKLASTEKOOR
Lauliku lapsepõli
Muusika Miina Härma (1864–1941), rahvaviisid Tarvastu kihelkonnast
Tekst rahvalaul Põlva kihelkonnast
Dirigent Elo Üleoja
Koorilaulu „Lauliku lapsepõli“ viis koosneb Mulgimaa mitmest karjasehelletusest, mille on oma mälestuste põhjal kokku pannud Tarvastust pärit eesti professionaalne laulja Aino Tamm (1864–1945). Tekst pärineb Põlva kihelkonnast, Jakob Hurda koostatud regilaulude kogumikust „Vana kannel. I“ (1875), kus see on ilmunud pealkirjaga „Mille mull pal´l´o sõnnu suuh?“, kogujaks Joosep Hurt aastatel 1865–1875. Härma on kasutanud võro keelest tõlgitud ja lühendatud varianti, mille Ado Grenzstein (Piirikivi) oli koostanud oma laulule „Lauliku lapse-põli“ ja avaldanud „Kooli laulmise raamatus“ 1878. aastal.
VALIKNAISKOOR
Äiu-püiu
kooritsüklist „Kuus eesti rahvalaulu töötlust“
Ester Mägi (1922–2021), rahvaviis Muhu kihelkonnast
Tekst rahvalaul Muhu kihelkonnast ja Harju-Jaani kihelkonnast
Dirigent Maarja Soone
Kooriteos põhineb kahel hällilaulul. Viisi ja algusvärsid laulis Georg Kipper (1907–1995) Muhu kihelkonnast Hellamaa vallast Lalli külast, üles kirjutas Cyrillus Kreek vahemikus 1925–1927. Teksti põhiosa laulis Mari Kotkas (80 a) Harju-Jaani kihelkonnast Peningi vallast Kiviloo külast, üles kirjutas Gustav Vilbaste 1912. aastal.
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER
Ristpulkade tants
„Süit eesti tantsudest“, I osa
Eduard Tubin (1905–1982)Dirigent
VALIKSEGAKOOR
Linakatkuja
Peeter Süda (1883–1920), rahvalaul Helme kihelkonnast
Dirigent Heli Jürgenson
Kooriteos põhineb rahvalaulul, mida laulis Toora Kurvits Helme kihelkonnast Koorküla vallast Ala-Pikre külast. Laulu on kogunud Karl Ruut vahemikus 1881–1885 ja teinud sellest kooriseade, mis ilmus Laulu ja mängu lehes 1885. aastal. Peeter Süda võttis rahvalaulu ilmselt eelnimetatud seadest.
VALIKLASTEKOOR
Kust tunnen kodu
Muusika Veljo Tormis (1930–2017), rahvalaul Kolga-Jaani kihelkonnast
Tekst rahvalaulud Paide, Simuna, Karksi ja Äksi kihelkonnast
Ansambel Weekend Guitar Trio (Mart Soo, Robert Jürjendal, Tõnis Leemets)
Dirigent Maret Poll
Regilaulu „Kust tunnen oma kodu“ laulis Marie Sepp (1862–1943) Kolga-Jaani kihelkonnast Soosaare vallast; helisalvestasid Herbert Tampere ja August Pulst 1937. aastal. Koorilaulu teksti koostas ja ühtlustas keeleliselt Jaan Kaplinski antoloogias „Eesti rahvalaulud“ ilmunud regilaulude põhjal (III osa, 1971, toimetaja Ülo Tedre). Tekstivärsid on pärit regilauludest, mida on esitanud Türi päritolu laulja perenimega Sõnajalg Paide kihelkonnast, Abram Põltsam (76 a) Simuna kihelkonnast Salla vallast, Ann Lott (1844–1915) Karksi kihelkonnast Karksi vallast ning arvatavasti Maret Koorits (76 a) Äksi kihelkonnast Saadjärve vallast. Üles kirjutasid Karl Voldemar Rosenstrauch aastail 1892 ja 1908, Peeter Tatz 1908 ja Paul Sepp 1894.
VALIKMEESKOOR
Meie elu
Mart Saar (1882–1963), rahvalaul
Tekst Märt Mohn (1811–1872)
Dirigent Mikk Üleoja
Laul „Meie elu“ oli Karl August Hermanni sõnul „terve rahva seas tuntud“, kuid selle täpsem päritolu on teadmata. Esimest korda ilmus rahvalaul 1876. aastal Hermanni kooriseades „Eesti Postimehe kalendris“ (1877. aasta jaoks), kogujaks on märgitud Rudolf Kallas. Laulutekst põhineb Laiuse kihelkonnast pärit ja Võrus elanud Märt Mohni (1811–1872) luuletusel, mille on üles kirjutanud Friedrich Reinhold Kreutzwald 1840. aasta ümbruses. Hermanni koorilaulu tekst ei kattu luuletusega, kuid selle kohandaja on teadmata. Viis on pärimuses tuntud ka vaimuliku rahvalaulu „Veli Joonatan“ sõnadega. Mart Saar võttis rahvalaulu Hermanni koorilaulikust.
VALIKSEGAKOOR
Oh kui õndsad on need pühad taevas
Cyrillus Kreek (1889–1962), rahvakoraal Reigi kihelkonnast
Dirigent Ingrid Mänd
Kooriteos põhineb rahvakoraalil, mida laulsid Juhan Kappel (61 a) ja Maret Liiv (63 a) Reigi kihelkonnast Kõrgessaare vallast Kõpu külast. Üles kirjutas Peeter Süda 1905. aastal. Teksti autor on Simon Dach (1605–1659). Tekst ilmus eesti keeles 1899. aastal „Uues lauluraamatus“, tõlke autor on teadmata.
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER
Tormiloits
Erkki-Sven Tüür (1959)
Dirigent
VALIKMEESKOOR
Sõttaminek
Veljo Tormis (1930–2017), rahvalaul Kanepi kihelkonnast
Tekst rahvalaul Karula kihelkonnast
Dirigent Peeter Perens
Kooriteos põhineb kahel rahvalaulul. Viisi laulis Emilie Leiss (56 a) Kanepi kihelkonnast Erastvere vallast, helisalvestas Herbert Tampere 1936. aastal. Regilaulu „Venna sõjalugu“ teksti laulis Els Koemets (46 a) Karula kihelkonnast Vana-Antsla vallast, üles kirjutas Rudolf Tamm 1910. aastal.
VALIKNAISKOOR
Eesti hällilaul
Arvo Pärt (1935), rahvalaul Jõhvi kihelkonnast
Dirigent Tõnu Kaljuste
Kooriteos põhineb rahvalaulul, mida laulis Liina Krassmann (23 a) Jõhvi kihelkonnast Illuka vallast Kurtna külast. Üles kirjutasid Peeter Penna ja Karl Luud 1905. aastal. Viisil pealkirjaga „Lapse hälli laul“ on mängulaulu „Kullimäng“ tekst, traditsioonilise algusvärsiga „Kuuts, kuuts, kullike“, kuid arvatavasti viisi üleskirjutaja eksituse tõttu on noodis sõna „kullike“ asemel „kallike“. Kuulamisel tunneme ära „Pulmalaulu“ („Laulge, poisid, laulge, peiud …“) refrääni, mis ilmus 1890. aastal kogumikus „Eesti rahvalaulud segakoorile. Esimene vihik“, koostaja Karl August Hermann. Viisi päritolu kohta on seal märgitud „Viljandi maal ja Põltsamaal tuntud“. Koorilaul on tõenäoliselt aidanud kaasa viisi laiemale levikule Virumaani välja.
VALIKSEGAKOOR
Lenda üles kurbtusest
VI osa teosest „Kreegi vihik“
Tõnu Kõrvits (1969), rahvakoraal Otepää kihelkonnast
Dirigent Kaspar Mänd
Rahvakoraali viisi on laulnud Jüri Illak (1853–1937) Otepää kihelkonnast Neeruti vallast ja üles kirjutanud August Kiiss 1908. aastal. Cyrillus Kreek on loonud viisile naiskooriseade 1933. aastal. Kreek on algse koraaliteksti asendanud teisega – „Lenda üles kurbtusest“, mille autor on Paul Gerhardt (1607–1676). Tekst ilmus eesti keeles 1899. aastal „Uues lauluraamatus“, tõlkijaks arvatavasti pastor Wilhelm Eisenschmidt (1839–1932).
VALIKÜHENDKOOR
Et kiitke Jumalat, kes on nii helde
Pärt Uusberg (1986), rahvakoraal Reigi kihelkonnast
Dirigent Pärt Uusberg
Kooriteos põhineb rahvakoraalil, mille viisi autor on Ludwig Senfl (u 1486–1543). Viisi laulis Mari Quarnström (1851–1917) Reigi kihelkonnast Reigi külast. Üles kirjutas Peeter Süda 1905. aastal. Teksti autor on Johann Horn (1487–1547). Tekst on ilmunud eesti keeles 1899. aastal „Uues lauluraamatus“, tõlke autor on teadmata.
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER
Pastoraal
Eino Tamberg (1930–2010)
Dirigent
VALIKLASTEKOOR
Lillivalts
Muusika ja tekst Lee Taul (1992)
Seade Andre Maaker (1980)
Dirigent Ave Sopp
Laulu teksti on laulupeo jaoks tõlkinud kirjakeelest mulgi keelde Mari Metsoja.
VALIKMEESKOOR
Kiä kuah olt tekk?
rahvalaul Setomaalt, seade meeskoorile ja sümfooniaorkestrile Ülo Krigul (1978)
Dirigent Kuno Kerge
Rahvalaulu on esitanud Tartu ja Seto ansambel Liinatsuraq, eeslaulja Paul Hagu (1946), killõ Andreas Kalkun (1977). Paul Hagu on laulu õppinud Setomaa Petseri rajooni Molnika küla pärimusest. Laul on ilmunud CD-plaadil „Liinatsuraq“ 2004, pealkirjaga „Tulõ-s und mi magamahe“, helisalvestise on transkribeerinud Ülo Krigul.
VALIKNAISKOOR
Oh, oleks minu olemine
Rasmus Puur (1991), Siberi eestlaste rahvalaul
Dirigent Toomas Voll
Kooriteos põhineb rahvalaulul, mida laulis Emilia Naarits (1916–2008) Omski oblastist Krutinski rajoonist Siberi eestlaste Rõžkovo külast. Helisalvestanud Anu Korb 1999. aastal.
VALIKSEGAKOOR
Noore veljo, veeritäge
Mart Saar (1882–1963), seto rahvaviis
Tekst Seto rahvalaulud
Dirigent Triin Koch
Kooriteoses on kasutatud Setomaal levinud viisi nimetusega praasniga ääl (peoviis). Koorilaulu teksti on autor kokku põiminud laulmise teemalistest seto leelovärssidest, allikaks kogumik „Setukeste laulud. II“ (1905, koostaja Jakob Hurt). Tekstiosad pärinevad lauludest, mida on esitanud Andre ja Iro Setomaalt Saagre külast, Tsia Ann Räpina kihelkonnast Veriora vallast ja Ado Nool (Nuul) Vastseliina kihelkonnast Orava vallast Kahkva külast. Üles kirjutasid Victor Stein aastatel 1872–1873, Johan Kotli 1877 ja Jakob Jagomann 1878.
VALIKÜHENDKOOR
Ilus maa
Muusika Rein Rannap (1953), tekst Hando Runnel (1938)
Dirigent Rasmus Puur
Ma laulan mere maaks
Rahvalaul Tõstamaa kihelkonnast
Orkestriseade Tõnu Kõrvits (1969)
„Ma laulan mere maaks“ kuulub rahvalaulude rühma „Laulu võim“. Laulis Liisu Orik (1873–1970) Tõstamaa kihelkonnast Alu külast. Salvestasid Herbert Tampere ja August Pulst 1938. aastal Tallinnas Riigi Ringhäälingu stuudios.
Pühapäev, 6. juuli Laulupeo suurkontsert
PUHKPILLIORKESTER
… pühendan Sul
Muusika Tauno Aints (1975), Friedrich August Saebelmanni loo „Kaunimad laulud“ ainetel
Dirigent Bert Langeler
Kõrge taeva all
Muusika Riho Esko Maimets (1988)
Dirigent Karl Abro
Ülev Eesti
kontsertmarss
Muusika Rein Rannap (1953)
Seade puhkpilliorkestrile Peeter Saan (1959)
Dirigent Peeter Saan
Eesti motiivid
Muusika Tõnis Kõrvits (1944)
Dirigent Priit Rusalepp
Teoses on kasutatud rahvalaulu- ja torupilliviise. Laulu „Karja kojukutse“ esitas Maali Sikk (62 a) Rõuge kihelkonnast Varstu vallast; üles kirjutas Juhan Zeiger 1952. aastal. Torupilli Jussi labajalavalss nr 15 ja Torupilli Jussi lugu nr 22 salvestati Emmaste kihelkonnas Muda külas: mängis Juhan Maaker (1845–1930), hüüdnimega Torupilli Juhan (Juss), fonografeerisid Cyrillus Kreek, Johannes Muda ja Andrei Laredei 1921. aastal.
Eesti rapsoodia
Muusika Eduard Tamm (1897–1941), eesti rahvalaulu „Kui ma olin väiksekene“ alusel
Seade Riivo Jõgi (1987)
Dirigent Bert Langeler
Koorilaulu „Lauliku lapsepõli“, mis algab sõnadega „Kui ma olin väiksekene“, viis koosneb Mulgimaa mitmest karjasehelletusest, mille on oma mälestuste põhjal kokku pannud Tarvastust pärit eesti professionaalne laulja Aino Tamm (1864–1945). Tekst pärineb Põlva kihelkonnast, Jakob Hurda koostatud regilaulude kogumikust „Vana kannel. I“ (1875), kus see on ilmunud pealkirjaga „Mille mull pal´l´o sõnnu suuh?“, kogujaks Joosep Hurt aastatel 1865–1875. Härma on kasutanud võro keelest tõlgitud ja lühendatud varianti, mille Ado Grenzstein (Piirikivi) oli koostanud oma laulule „Lauliku lapse-põli“ ja avaldanud „Kooli laulmise raamatus“ 1878. aastal.
POISTEKOOR
Ühte laulu tahaks laulda
Muusika Riho Päts (1899–1977)
Tekst Gustav Suits (1883–1956)
Dirigent Janne Fridolin
Rannitsakandja
Muusika Piret Rips-Laul (1965)
Tekst Contra (1974)
Orkestratsioon Riivo Jõgi (1987)
Liikumisseade Märt Agu (1980)
Dirigent Mariliis Kreintaal
Mu kodu nii lihtsalt
Muusika Piret Laikre (1979)Tekst Marek Sadam (1978)
Orkestratsioon Riivo Jõgi (1987)
Dirigent Janne Fridolin
POISTEKOOR JA MEESKOOR
Üles, üles, hellad vennad
Andres Lemba (1968)
Rahvalaulud Vändra ja Tõstamaa kihelkonnast
Dirigent Kuno Kerge
Laulus on kasutatud kolme rahvalaulu. Jüri Petersoni üles kirjutatud Vändra rahvaviis on meieni jõudnud Ernst Sokolowsky kooriseade kaudu, mis avaldati Laulu ja mängu lehes 1885. aastal. Rahvalaulu algne tekst ei ole säilinud. Kooriseades on viisi juurde sobitatud rahvapärane tekst „Üles, üles …“, mille päritolu on teadmata. Rahvalaulu „Laula, laula, suukene“ laulis Liisu Orik (1873–1970) Tõstamaa kihelkonnast Alu külast. Salvestasid Erna ja Herbert Tampere 1965. aastal.
Leib jahtub
Muusika Andres Valkonen (1951)
Tekst Leelo Tungal (1947)
Kooriseade ja orkestratsioon Riivo Jõgi (1987)
Tants Maido Saar (1957)
Dirigent Kuldar Schüts
MUDILASKOOR
Esä taivan
Muusika Mari Amor (1973)
Tekst Artur Adson (1889–1977)
Orkestratsioon Tõnu Kõrvits (1969)
Dirigent Raili Kaibald
Kui mina laulan
Mart Saar (1882–1963) Rõngu kihelkonna rahvalaulude põhjal.
Dirigent Jaanika Kuusik
Laulus kasutatud rahvaviis ja sõnad on pärit Rõngu kihelkonnast Aakre vallast Pühaste külast. Üles kirjutanud Peeter Kurg ja hr [?] Bruus 1906. aastal.
Aja tee on konarlik
Muusika Tõnis Kõrvits (1944)
Tekst Priit Aimla (1941)
Liikumisseade Iren Voites (1964)
Dirigent Vilve Maide
Vargamäng
Muusika Kaarel Kuusk (1987), rahvaviis Kihelkonnalt.Tekst laulumängud Kihelkonna, Valjala ja Saarde kihelkonnast
Liikumisseade Regina Rebane (1963)Dirigent Jaanika Kuusik
Kasutatud rahvaviis ning 1. ja 3. salmi sõnad on laulumängust, mida laulis Tiina Prei (1879–1961) Kihelkonna kihelkonnast Lümanda vallast Koimla külast. Üles kirjutas Elmar Prei 1941. aastal.
2. salmi sõnad on üles kirjutanud Aino Mütsak Saarde kihelkonnast Voltveti vallast Allikukivi külast 1935. aastal.
4. salmi sõnad on pärit laulust, mida laulis Maria Villsaar (Marie Vilsaar) (1881–1944) Valjala kihelkonnast Kogula vallast Kõnnu külast. Üles kirjutanud August Villsaar 1935. aastal.
Siin ta on, see minu kodu
Muusika Piret Rips-Laul (1965)
Tekst Leelo Tungal (1947)
Orkestratsioon Riivo Jõgi (1987)
Solist Liisi Koikson
Dirigent Ilona Muhel
NAISKOOR
Heliseb väljadel
tsüklist „12 laulu püha neitsi Maria auks“
Muusika Urmas Sisask (1960–2022)
Tekst katoliku palveraamatu järgi Urmas Sisask
Solist Mirjam Mesak
Dirigent Andrus Siimon
Näio hääl
Riivo Jõgi (1987)
Rahvalaul Räpina kihelkonnast
Dirigent Elen Ilves
Koorilaulu viis ja tekst on kokku pandud kahest Räpina kihelkonna laulust, mis mõlemad leiduvad Viido Kiudoski näitemängus „Mardisandid: Setu naljamäng lauludega kolmes vaatuses“, dateeritud aastaga 1886. Mil määral need on Kiudoski omalooming, mil määral suuline pärimus, ei ole teada.
Vaata ja sa näed
Muusika Karin Tuul (1994)
Tekst Veiko Tubin (1983)
Dirigent Ode Pürg
Sina oled kullatera
Muusika Kadri Voorand (1986)
Tekst Kristiina Ehin (1977)
Orkestratsioon Rasmus Puur (1991)
Dirigent Külli Kiivet
SÜMFOONIAORKESTER
Setu tants
Süit eesti tantsudest (ETW 15), III osa
Eduard Tubin (1905–1982)
Dirigent Imre Rohuväli
Mis need ohjad meida hoidvad
Mart Saar (1882–1963), rahvalaul Otepää kihelkonnast
Seade Rasmus Puur (1991)
Dirigent Riivo Jõgi
Kooriteoses kasutatud rahvalaulu laulis Gustav (Kusta) Ilves (1841–1923) Otepää kihelkonnast Vastse-Otepää vallast Loku talust. Viisi on üles kirjutanud August Kiiss ja teksti Edgar Eisenschmidt 1908. aastal. Originaali tekst on võrokeelne ja veidi teistsugune, mida on arvatavasti kohandanud Mart Saar.
Valss nukufilmist „Kevadine kärbes“
Muusika Lepo Sumera (1950–2000)
Seade Ott Kask (1962)
Dirigent Ott Kask
Kui ma olin noor
Madis Järvi (1988), inspireeritud eesti rahvalaulust „Kui mina alles noor veel olin“ / „Meie elu“
Dirigent Jüri-Ruut Kangur
Laulu “Meie elu” aluseks oleva rahvaviisi ja teksti päritolu kohta on avaldanud Eesti Kirjanduse Seltsi kuukirjas (1917, XII aastakäik nr 2) põhjaliku artikli eesti rahvaluuleteadlane Matthias Johann Eisen. Sealt võib lugeda, et laul (algussõnadega “Kui mina alles noor veel olin”) sai laiemalt tuttavaks 1876. aastal trükitud Eesti Postimehe kalendris. Loo juurde on märgitud: “Rahva suust üles pannud R. Kallas, Eesti rahvaviis, K. A. Hermann”. Karl August Hermann, kes kasutas kõnealust viisi oma laulelduses “Uku ja Vanemuine” (1907), on selle laulu kohta kirjutanud: “Üheks kõige vanemaks Eesti rahvaviisiks pean ma järgmise laulu, mis igal pool eestlaste keskel tuttav tohiks olla: “Kui mina alles noor veel olin”. Kreutzwaldi kaastöölise, Laiuse kihelkonnast pärit Märt Mohni (1811–1872) sepitsetud värsiread võivad Eiseni arvates olla laulule lisatud hiljem või on hoopiski ise allikaks, millele viis tugineb. Algselt pealkirjata ja originaalis 11-salmilise Mohni luuletuse leiab Kreutzwaldi koostatud lauluvihikust “Estnische lieder, gedichte von Märt Mohn”. Eisen on Mohni luuleteksti vastu väga kriitiline, leides, et “oma sisu poolest üksi oleks laul varsti peale ilmatekkimist kalmu külaliseks saanud; talle ehteks kingitud viisiga pääsis ta kõrgematesse kodadesse ja võib veel edaspidigi pikemat iga loota”.
Maailm heliseb üle ilma
Põimik ansambel Curly Stringsi loomingust
Muusika Eeva Talsi (1988)
Seade Riivo Jõgi (1987)
Dirigent Riivo Jõgi
LASTEKOOR
Modaalsed etüüdid
Kevad
Udu
Lumi
Kevad
Muusika Veljo Tormis (1930–2017)
Tekst rahvalauludest Kursi kihelkonnast ja mujalt
Orkestrisaade Tauno Aints (1975)Dirigent Aarne Saluveer
„Modaalsete etüüdide“ tekst põhineb autori viitel regilauludel. Esimeses osas „Kevad“ on helilooja kasutanud teksti regilaulust „Kevad põllul“, mille laulis Mai Paiu (83 a) Kursi kihelkonnast Härjanurme vallast Pööra külast ja kirjutas üles Marie Kärt 1911. aastal. Tekstid „Udu“ ja „Lumi“ põhinevad mitmel pool Eestis tuntud regivärssidel.
Ringmängulaul
Heino Kaljuste (1925–1989), rahvalaul
Dirigent Kadi Härma
Seade aluseks on laul, mis ilmus pealkirjaga „Toa teeks ma omal tamme alla“ 1927. aastal Anna Raudkatsi (1886–1965) koostatud raamatus „Mängud. V. Laulumängud noorsoole. (Ringmängud)“. Enamiku ringmängude juurde on kirjutatud nende päritolu, kuid mõni on ilma kommentaarita, k.a kõnealune. Oletatavasti on laul pärit rahvasuust ning Raudkatsi enda kogutud ja kohandatud. Uuemad rahvalaulud on lõppriimilised salmilaulud, sageli ringmängulaulud, millest paljud on levinud Eestisse võõrailt mailt.
Sind vaid kiidan
Muusika ja tekst Liisi Koikson (1983)
Kooriseade ja orkestratsioon Rasmus Puur (1991)
Dirigent Silja Uhs
Oma mõtete mets
Muusika Aare Külama (1985)
Tekst Haldi Välimäe (2000)
Orkestratsioon Tõnis Kõrvits (1944)
Dirigent Mai Simson
MEESKOOR
Munamäel
Muusika Karl August Hermann (1851–1909)
Tekst Juhan Kunder (1852–1888)
Seade Tuudur Vettik (1898–1982)
Dirigent Heldur Harry Põlda
Me peame looma sillad
Muusika Valter Soosalu (1992)
Tekst Juhan Viiding (1948–1995)
Dirigent Valter Soosalu
Pühendatud Gustav Ernesaksale
Laulja
Ood meeskoorile, orelile ja löökpillidele
Muusika Veljo Tormis (1930–2017)
Tekst Kristjan Jaak Peterson (1801–1822)
Orelil Piret Aidulo
Dirigent Hirvo Surva
SEGAKOOR
Laulik
Muusika Mart Saar (1882–1963)
Tekst rahvaluule
Dirigent Kärolin Tuisk
Kooriteoses on kasutatud rahvaluuleteksti tüübist „Laulu võim“, kuid selle allikas on teadmata.
In memoriam Gustav Ernesaks
Meelespea
Veljo Tormis (1930–2017)
Dirigent Triin Koch
Autor on kasutanud teoses motiivi Gustav Ernesaksa 1936. aastal loodud koorilaulust „Meelespea“ (Juhan Liiv) ning regilaulude ja itkude viiside intonatsioone. Laulu tekst on koostatud mitmest rahvalaulutekstist, tüüpidest „Kurb laulik“ ja „Ära suri suuri kuuski“.
Oh Aadam, sino essitüs
Margo Kõlar (1961)
Rahvakoraal Otepää kihelkonnast
Dirigent Pärt Uusberg
Rahvakoraali laulis Mari Paulus (75 a) Otepää kihelkonnast Pühajärve vallast Ilmjärve vaestemajast. Viisi ja teksti üles kirjutanud August Kiiss 1908. aastal. Rahvakoraali teksti autor on Lazarus Spengler (1479–1534). Tekst on ilmunud 1529 ja eestikeelne tõlge 1690 („Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat“, nr 13. Riga: Johann Georg Wilcken). Teksti on toimetanud laulupeole Urmas Kalla.
Elukoor
Muusika ja tekst Mari Kalkun (1986)
Seade Rasmus Puur (1991)
Dirigent Rasmus Puur
Laulus on kasutatud rahvalaulu „Laula, laula, suukene“, mida laulis Liisu Orik (1873–1970) Tõstamaa kihelkonnast Alu külast. Salvestasid Erna ja Herbert Tampere 1965. aastal.
ÜHENDKOOR
Tuljak
Muusika Miina Härma (1864–1941), eesti tantsuviisid
Tekst Karl Ferdinand Karlson (1875–1941)
Dirigent Triin Koch
Allikas
Muusika Ardo Ran Varres (1974)
Tekst Hasso Krull (1964)
Dirigent Heli Jürgenson
Sa oled ainus
Muusika Olav Ehala (1950)
Tekst Leelo Tungal (1947)
Dirigent Risto Joost
Ta lendab mesipuu poole
Muusika Peep Sarapik (1949–1994)
Tekst Juhan Liiv (1864–1913)
Dirigent Hirvo Surva
Mu isamaa on minu arm
Muusika Gustav Ernesaks (1908–1993)
Tekst Lydia Koidula (1843–1886)
Dirigent Ants Soots