Tule tulemise ajalugu
Tule tulemine ehk laulu- ja tantsupeo tuleteekond on ettevõtmine, mille käigus tuuakse laulu- ja tantsupeo tuli I laulupeo hällist, Tartust, Tallinnasse. AJalooliselt süüdati laulupeo tuli Tartus Narva mäel I laulupeo mälestuskivi juures, alates 2014. aastast aga ühiselt tantsupeolistega ERM-i mõisapargis Raadil. Tuleteekonda on aastate jooksul korraldatud väga erinevalt – hobustega, autodega ja ka laevade-paatide-haabjatega mööda vett. Tavapäraselt on korraldajaks olnud Eesti Meestelaulu Selts koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega. 2014. aastal korraldasid laulu- ja tantspeo tuleteekonna avaliku konkursi alusel võitjaks osutunud Tartu koorid „Akadeemiline emajõgi“ ja „Emajõe laulikud“
1969
Esimest korda toodi laulupeo tuli Tartust Tallinnasse 1969. aasta juubelilaulupeo eel. I üldlaulupeo mälestuskivi juures süttinud tuli liikus kahe nädala jooksul läbi kõigi toonaste rajoonikeskuste Tallinnasse. Järgnevatel laulupidudel oli tuli rakendatud sageli poliitikavankri ette – süüdati ta kas Tõnismäel või Maarjamäel ja viidi mõnikord lauluväljakule paraku isegi soomustransportööriga.
1990
1990. aastal, XXI üldlaulupeo eel, korraldas “tule tulemise” Tartust Tallinnasse Eesti Meestelaulu Selts. Tuli toodi hobustega Tartust Jõgeva, Järva-Jaani, Jäneda ja Lagedi kaudu Tallinnasse. Tuleteekonna pikkus oli kokku 195 kilomeetrit.
1994
XXII üldlaulupeo tuli rändas 1994. aastal hobuvankris Tartust Tallinnasse Elva, Pikasilla, Viljandi, Karksi, Pärnu, Vändra, Kehtna ja Rapla kaudu, läbides 430 kilomeetrit. Tuleteekonda korraldas Eesti Meestelaulu Selts.
XV Tantsupeo tuli süüdati Helju Mikkeli taluõues Haldjal, misjärel ühineti Tartus laulupeo tulega.
1999
1999. aasta peotuli läbis teel Tartust Tallinnasse, XXIII laulupeole, 403 kilomeetrit ning jõudis esmakordselt ka veeteele. Tuletee kulges Tartust Palamuse, Torma ja Avinurme kaudu Lohusuule, kust tõrvik liikus piirivalvekaatril mööda Peipsi järve ja Narva jõge piirilinna Narvasse. Edasi liiguti hobuvankritel läbi Sinimägede, Toila, Rakvere, Võsu ja Kuusalu taas Tallinnasse. Tuleteekonda korraldas Eesti Meestelaulu Selts.
XVI Tantsupeo tuli süüdati Helju Mikkeli taluõues Haldjal, misjärel ühineti Tartus laulupeo tulega.
2004
XXIV üldlaulupeo tuld viis pealinna taas Eesti Meestelaulu Selts. Hobuvoor liikus Tartust Nõo, Kanepi, Põlva, Räpina ja Võru kaudu Munamäele ning läbi Urvaste Valgasse. Peatus tehti ka ajaloolises Paju lahingu toimumiskohas. Eesti lõunapiirilt sõidutati peotuli Tallinnasse autoga.
XVII Tantsupeo tuli süüdati Helju Mikkeli taluõues Haldjal, misjärel ühineti Tartus laulupeo tulega. Tantsupeo “Las jääda ükski puu” ajendil toimus ka suur üleriigiline puude istutamise kampaania, mille käigus istutati Eestisse miljon puud.
2009
XXV laulu- ja XVIII tantsupeo „ÜhesHingamine“ tuleteekond algas laulupeo tule piduliku süütamisega Tartus. Laulupeo tuli liikus Tartust Pärnusse mööda veeteed ajalooliste veesõidukitega – viikingipaadi, kalepurjeka ning haabjatega. Laulupeo tule liikumise Tartust Pärnusse korraldasid Tartu meeskoor Akadeemiline Emajõgi ning naiskoor Emajõe Laulikud. Tantsupeo tuli süüdati Kihnus. Tuled ühinesid Pärnus ning sealt edasi kulges teekond mööda merd jahtaga „Ruhnu Karu“. “Tule Tulemist” korraldasid Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös Eesti Kooriühingu ja alaliitudega ning ERRS-iga. Teekond Tartust Tallinnasse kulges läbi Kärkna, Ulila, Rannu-Jõesuu, Soontaga, Pikasilla, Valma, Tänassilma, Vana-Võidu, Viljandi, Tohvri, Karuskose, Tori-Jõesuu, Reiu, Pärnu, Kihnu, Kuressaare, Haapsalu, Kärdla ning Lohusalu. Kokku oli tuleteekonna pikkus oli ligikaudu 920 km, millest 380 km läbiti siseveeteedel ja 540 km meritsi.
2014
XXVI laulu- ja XIX tantsupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ tuleteekonna korraldamiseks oli esimest korda tule tulemise ajaloos korraldatud avalik konkurss teekonna ja korraldaja leidmiseks.
Idee- ja projektikavandite konkursil “Tule Tulemine 2014” valiti kümnekonna eriilmelise töö hulgast võidutööks ideekavand “Külast külla – käest kätte”, mille autoriteks olid Tartu meeskoor Akadeemiline Emajõgi ning Tartu naiskoor Emajõe Laulikud, kes ka 2009. aastal korraldasid laulupeo tuleteekonda Tartust Pärnusse.
Mais-juunis 2013 esmakordselt toimunud idee- ja projektikavandite konkursi “Tule Tulemine 2014” eesmärk oli leida kaasamõtlejaid ja häid ideid 2014. aastal toimuva XXVI laulu- ja XIX tantsupeo tuleteekonna korraldamiseks.
Tule Tulemine 2014 algas 15. juunil Tartust. 1000-kilomeetrine tuleteekond kulges 20 päeva jooksul jalgratastel läbi Tartumaa, Jõgevamaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, Järvamaa, Raplamaa ning Harjumaa. Tallinnasse jõudis tuli 4. juulil, kui see jalgratastel Kalevi Keskstaadionile, tantsupeo esimesele etendusele toodi.
Kokku osales tuletoomisel 4444 tulekandjat erinevatest kollektiividest ning tõrvikut andsid tuleteel käest kätte enam kui 10 000 inimest.
2019
XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“ oli juubelilaulu- ja tantsupidu. Esimesest laulupeost möödus 150 aastat, tantsupidu toimus 20. korda. Seoses sellega otsustati korrata tuletulemist selle algsel kujul ning sama moodi nagu 1969. aastal saadeti tuli Tartust teele ning jäi seejärel maakondade hoida.
1. juuni päikesetõusul kell 4.18 läitsid juubelipeo kunstilised juhid koos oma õpetajate ja lähedaste kolleegidega Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures järveveerel juubelipeo tule.
Kõigis maakondades viibis tuli 2 ööpäeva, välja arvatud Hiiumaa, kus tuli veetis ühe ööpäeva ning Pärnumaa, Tartumaa ja Harjumaa kus tuli liikus ringi 3 ööpäeva.
Kokku tehti erinevates kultuuriloolistes paikades üle 450 peatuse ja ühtekokku läbiti 4200 kilomeetrit. Maakondadest kõige enam liikus tuli Tartumaal – kokku 493,5 kilomeetrit. Tuli käis vallast valda ja käest kätte tehes 33 päevaga tiiru peale kõigile Eesti valdadele ja kihelkondadele. Iga maakond andis peotule piduliku rituaaliga järgmisele üle kahe maakonna piiril hommikul kell kümme.
Tuld kanti edasi mitmete erisuguste liikumisvahenditega, sealhulgas jalgsi ja joostes, jalgrattal, autoga, tsikliga, võrriga, tuletõrjeautoga, kastiautoga, maanteemuhuga, tasakaaluliikuriga, hobuse ning hobuvankriga, rull- ja puusuuskadel, laeval, purjekal, lappaja, kakuaami, inimjõul liikuva parve, käsidresiini ja kaitseliidu soomukiga.
Tule Tulemiseks valmis ka interaktiivne kaart, mille loomiseks sõitis Saaremaa ettevõte NaviCup varakevadel läbi kogu tule teekonna iga käänu ja aiataguse, et kaart saaks võimalikult täpne. Äpi arendaja Asko Berensi sõnul tehti äpiga kogu teekonna jooksul kokku 4509 pilti. “See on õige pisut rohkem kui tule teekonnal kilomeetrid kokku,” rõõmustas Berens.
Juuni algul Tartus Raadi mõisapargis süüdatud XXVII laulu- ja XX tantsupeo “Minu arm” tuli jõudis pärast 33 päeva kestnud teekonda läbi kõigi Eesti maakondade Tallinnasse. Kokku sai juubelitulest enam kui 450 peatuses osa ligi 100 000 inimest.
