Lauluväljaku juht Urmo Saareoja: „Ettevalmistused uueks laulupeoks algasid kohe pärast eelmist pidu.“
1928. aastal toimus laulupidu esimest korda oma praeguses asukohas Tallinna lauluväljakul. IX üldlaulupeo läbiviimiseks rajati sinna puust laululava. Uurisime Tallinna Lauluväljaku juhilt Urmo Saareojalt, milliseid ettevalmistusi tehakse peopaigas nüüd, kus läheneb XXVIII üldlaulupidu.
Tallinna Lauluväljakul toimub lisaks laulupidudele veel väga palju sündmusi: kontserdid, messid, teemapäevad ja võistlused. Alatasa on seal üles seatud karussellid, toiduvagunid või hoopis autonäitus. Millal saab Tallinna Lauluväljak alustada ettevalmistusi järgmisel suvel toimuvaks laulupeoks?
Hoolimata sellest, et meil toimub tõesti pidevalt midagi, käib samal ajal ka laulupeoks valmistumine. Kuigi see võib kõlada klišeena, siis tegelikult ongi nii, et kui üks laulupidu lõpeb, hakkame kavandama tegevusi järgmiseks. Lauluväljaku – ma ütleksin et püha ülesanne – on pakkuda võimalikult head toimumiskohta laulupeo korraldamiseks ja selle nimel töötame kogu aeg. Esiteks peame hoidma kogu oma ala võimalikult heas korras ja tagama, et erinevaid üritusi võõrustades ei saaks lauluväljak ja seda ümbritsev park kannatada. Sama käib hoonete kohta – ka need peavad olema suurürituste toimumise ajaks olema pidurüüs. Suuremad remonditööd tuleb teha ürituste vahelisel ajal ja neid planeerime pikalt ette. Avaliku sektori asutusena korraldame projektide ja töövõtjate leidmiseks riigihankeid, mis venitab kogu protsessi pikemaks. Kui näiteks 2023. aasta noortepidu „Püha on maa“ lõppes, alustasime meie tuletorni rekonstrueerimistöödega.
Enne tulevasuvist laulupidu on kavas veel renoveerida fassaade, värskendame siseruume ning sissepääsud saavad uute väravate näol väga kena ilme. Mõistagi pöörame olulist tähelepanu ka rohealadele ja lilleilule.
Millal saame rääkida juba päris uuest Tallinna Lauluväljakust? Kogu ala ruumilise lahenduse ideekonkurss toimus 2022. aastal ning võidutööks valis žürii arhitektuuribüroode 3+1 ning Lootusprojekt ühistöö „Kiigele“. Millal saab idee teoks?
Idee elluviimisel peab lähtuma reaalsest olukorrast. Teame ju, milline on praegu riigi majanduslik seis. Eks meil tuleb kavandis näidatud tegevused tähtsuse järjekorda panna, püüda ehitada etapiti ning otsida välisrahastust näiteks Euroopa Liidust. Õnneks ei ole kellelgi tekkinud kahtlust projekti vajalikkuses, kuid üleöö pole võimalik seda ellu viia. Juba asjaajamine üksi võtab aega. Tuleb algatada detailplaneering, enne seda peab oma heakskiidu andma ka Tallinna linn, sest uue lauluväljaku ideekavand hõlmab ka lähialade sidumist muu linnaruumiga. Selles küsimuses pole aga linnaplaneerimise ametis veel täit selgust ja seetõttu venib ka detailplaneeringu koostamisega alguse tegemine. Loodetavasti saame siiski varsti pihta hakata!
Igal juhul pole uus Tallinna Lauluväljak lähima kahe aasta eesmärk, pigem jääb see kümne aasta kanti?
Jah, kuid mõne asjaga on juba päris kiire: näiteks peame ära lahendama laulupeo toitlustamise küsimuse. Praegu toimub see Eesti Näituste messikeskuses, kuid keskus on eraomandis ja arendajal on plaanis hakata ehitama sinna kortermaju. Ka seal pole veel detailplaneeringut, kuid me ei saa sellise olukorra jätkumisele lihtsalt lootma jääda. Peame toitlustuse oma territooriumile tooma, kuid selle õnnestumiseks on veel palju tööd teha.
Kunagi ju sõidki peol osalejad sealsamas lauluväljakul. Olid lauad ja pingid ning toitlustamine käis vabas õhus.
Tõsi, aga päris nii enam ei saa, tänapäeval oodatakse meilt juba paremaid tingimusi. Toitlustamine peaks toimuma siseruumis ja see küsimus tuleb meil 2030. aastaks ära lahendada. Kuus aastat on aega ja tasapisi hakkame juba rongist maha jääma. Lauluväljak ja Laulupeo SA on enda poolt teinud nii palju kui võimalik, nüüd ootame tegutsemist Tallinna linna poolt.
Kui unustada korraks takistused ja unistada, siis milline võiks Tallinna lauluväljak olla? Mida vajab kaasaegne kontserdikorraldamise koht ja puhkeala?
Linnarahva ja ürituste publiku peale mõeldes tuleb esmajoones paremini välja arendada meie pargiosa – rajada kõnniteid ja võimalusi tervisespordiks. Järgmiseks olmetingimused: esiteks korralik ja logistiliselt sobivas kohas asuv toiduala, kus kontserdikülastaja saab osta ja nautida maitsvat kõhutäidet; teiseks WC-d, kus vajame alale hajutatud statsionaarseid lahendusi. Nii ei teki ka platsile pikki järjekordi.
Ürituste korraldamise tehnilisest aspektist on kavas Mäe värava juurde rajada kaasaegne turismi- ja konverentsikeskus, mis avardaks ürituste korraldamise võimekust. Samuti on vajalik kaasaegsete majandushoonete rajamine, mis mahutab kõik vajaliku inventari ning kiirendab suurürituste, sh laulupeo logistikat. Ideekavand on kõikidele nendele aspektidele lahenduse pakkunud, seega loodan, et uuel aastakümnel saame moodsate lahendustega, kuid erakordse olemusega kontserdipaika pakkuda nii laulupeolistele kui ka teistele suurüritustele.
Autor: Kristi Kool