Leedu laulu- ja tantsupeo kandmine UNESCO kultuuripärandi nimekirja on avaldanud traditsioonile positiivset mõju

Novembri lõpus toimub Tallinnas Eesti, Läti ja Leedu ühiskonverents, kus arutletakse erinevatel laulu- ja tantsupidude traditsiooni puudutavatel teemadel. Ühtlasi möödub 21 aastat ajast, mil Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon koos Eesti ja Lätiga kanti UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Milline on olnud UNESCO nimekirja kuulumise mõju Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioonile, avas Leedu Rahvakultuuri Keskuse regionaalosakonna juhataja Ieva Krivickaitė. 

Leedus toimus esimene laulupidu 1924. aasta augustis. Alates sellest ajast on see olnud leedulaste jaoks üks olulisemaid rahvussündmusi. Krivickaitė sõnul avaldas laulu- ja tantsupeo UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kandmine rahvale suurt mõju. „See aitas ka leedulastel endal paremini mõista peo olemust ning võtta omaks erinevaid kultuurilisi väljendusviise,“ rääkis Krivickaitė. Lisaks on tema sõnul UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kuulumine aidanud kaasa laulu- ja tantsupeo laiemale ja rahvusvahelisele kõlapildile meedias. 

Kajastusele on kaasa aidanud veel teisedki võimalused. Krivickaitė sõnul jägnesid laulu- ja tantsupeo UNESCO kultuuripärandi nimekirja kandmisele arvukad traditsiooni esitlemised erinevatel rahvusvahelistel ja riiklikel seminaridel, konverentsidel, foorumitel ning näitustel. „Leedu Rahvakultuuri Keskuses on välja pandud püsiv interaktiivne näitus,“ lisas Krivickaitė.

Kuidas on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kuulumine mõjutanud Leedu laulu- ja tantsupidude korraldamist?

Krivickaitė sõnul muutis laulu- ja tantsupeo UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kandmine riigi lähenemist. Nimelt võttis Leedu riik  2007. aastal vastu laulupeoseaduse, mille eesmärk on tagada traditsiooni säilimine. „See võimaldab pakkuda paljudele tantsurühmadele, ansamblitele, kooridele ja orkestritele rahvarõivaid ning muusikainstrumente, tagada repertuaari järjepidev loomine ja tasustada juhte,“ kirjeldas Krivickaitė näidetena seaduse positiivseid mõjusid. Ta lisas, et seadus tagab õigusraamistiku peo säilitamiseks, regulaarsuseks, järjepidevuseks, arendamiseks, ettevalmistusteks, haldusprotsessiks ja rahastamiseks.

Krivickaitė sõnul on 2003. aastast Leedu laulu- ja tantsupidudega aktiivselt seotud osapoolte hulk märgatavalt kasvanud. „Nendeks on kvalifitseeritud ja kogenud spetsialistid, korraldajad, laulu- ja tantsurühmade juhid, konsultandid ning kunstiliikide valdkonnaga seotud MTÜ-d, kes tagavad peo järjepidevuse, hoiavad traditsioone ning kannavad oskusi ja teadmisi edasi järgmistele põlvkondadele,“ sõnas Krivickaitė. Ta lisas, et koolitustegevuste raames korraldatakse igal aastal ligi 40 üritust 4000-le osalejale, mis on mõeldud traditsiooni jätkuvuse tagamiseks.

Konverentsile tulevad leedulased põnevuses. „Oleme alati elevil jagama mõtteid oma Läti ja Eesti kolleegidega, sest nemad mõistavad meid kõige paremini – nad jagavad meie väärtusi, rõõme ja väljakutseid,“ rääkis Krivickaitė. Ta lisas, et loodetavasti annab konverents inspiratsiooni järgmiste, juba 2028. aastal toimuvate, pidustuste korraldamiseks.

Autor: Katriin Ahu