Rahvatantsu korüfee: Läti vajab haritud tantsujuhtide järelkasvu
Läti tantsupedagoogi ja koreograafi Jānis Purviņši sõnul vajab Läti hädasti haritud tantsujuhtide pealekasvu ning selle ameti väärtustamist ka väljaspool tantsupeo nädalat.
„Kolmes Läti maapiirkonnas tehtud kiirküsitlus näitas, et enamik tantsujuhte on töötanud üle 20 aasta ning rohkem kui kolmandik neist juhib kolme või enamat tantsurühma,” räägib Purviņš. Vastanute seas oli nii kooli kui ka täiskasvanud rühmade juhendajaid. Tema sõnul kerkib tulemustest selgelt esile tungiv vajadus uute tantsuspetsialistide järele, et tagada järelkasv.
Lätis vastutab iga omavalitsus tantsujuhtide tasustamise süsteemi eest. Seetõttu võib sama töökoormuse eest saadav palk erineda näiteks Riias, Ventspilsis, Ludza või Dobele piirkonnas. „Tõsiasi, et paljud juhid töötavad mitmes rühmas, viitab tantsupedagoogide ebapiisavale tasustamisele.” Lisaks omavalitsuses kindlaks määratud palgale saavad tantsupeo liikumises osalejad juurde riikliku sihtotstarbelist toetust. „Minu arvates on see toetus hetkel siiski väga väike – umbes 800 eurot aastas,” räägib Purviņš.
Läti tantsujuht vajab paremat juurdepääsu haridusele ja täiendkoolitustele
„Küsitlus näitas ka tähelepanuväärivat trendi: 75% juhtidest puudub erialane haridus ja vaid 35% on osalenud koolitusprogrammis,” lisab Purviņš murelikult. See viitab, et Läti maapiirkonna tantsuõpetaja vajab paremat kättesaadavust haridusele ja koolitusprogrammidele.
Läti tantsujuhid saavad osaleda täienduskursustel, mida korraldavad nii Läti Riiklik Kultuurikeskus kui ka Läti Riiklik Hariduskeskus. Need on tantsujuhtide teadmiste omandamiseks ja täiendamiseks olulised ja aitavad arendada professionaalsust. Kahe aasta jooksul läbitakse 170-tunnised kursused, mis võimaldavad tantsujuhtidel süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta tööalast pädevust. „Programmis osaleb praegu 55 tantsuõpetajat nii üle kogu Läti kui ka väliskogukondadest.”
Tantsukorüfee sõnul peab rahvatantsuõpetaja olema ajakohane – lisaks heale füüsilisele vormile peab tal olema ka hea vaimne vorm. „Juht, kes tõmbab inimesi ligi ja kelle ümber kogunetakse. Ta on vaieldamatult oma linna, küla või piirkonna kultuurielu keskne kuju.” Seetõttu peaks tema hinnangul tantsujuht olema haritud, intelligentne, loov ja inspireeriv.
Lätis meenub tantsujuhi amet pigem suurpidude nädalal
Tantsupeoni jõudmine on pidev protsess, mis tähendab, et ka tantsurühmad peavad pidevalt tegutsema. „See teekond hõlmab kontserte, sõpruskohtumisi, piirkondlikke suurüritusi ja kulminatsiooniks tantsupeo suuretendusi,” räägib Purviņš.
Viimase kahe aasta jooksul on tema sõnul Lätis sellest palju räägitud, et tantsujuhi amet ja tantsupeod on pidev protsess, mis kätkeb ennekõike ühist repertuaari ja koos tantsimise oskust. „Uute tantsude konkursid, metoodilised materjalid ehk tantsukirjeldused, piirkondlikud üritused, ühised proovid maakondades ja tantsurühmade ülevaatused,” on tema sõnul tantsupeo teekonna erinevad etapid, millega tantsujuht igapäevaselt tegeleb. Selle jada lõppakordiks on ühine suursündmus Riias. „Pigem tundub, et tantsurühmi ja nende juhte meenutatakse laiemalt Lätis vaid laulu- ja tantsupeo nädalal, kui lätlased üle maa kogunevad Riiga, et tähistada lätluse olemust,” räägib Purviņš.
Läti tantsujuht ja koreograaf Janis Purviņš astus üles 21.-22. novembril Tallinnas toimunud konverentsil „Juubelipeod on peetud. Kas on põhjust juubeldamiseks?“ Konverents tõi kokku Balti riikide laulu- ja tantsupeo traditsiooni edendajad, et kahe päeva jooksul anda hinnang pidude hetkeseisule ja arutada, mida saaks teha paremini. Läti dirigentide mõtteid nende hetkeseisust saab lugeda juba detsembri uudiskirjas.
Autor: Marita Ausmaa