2025 on ESTO aasta – mis ootab ees?

„Laulul ja tantsul on olnud erakordselt tugev ühendav jõud. Kõrgetasemeliste kontsertidega on lähiajaloos korduvalt tõmmatud tähelepanu Eesti saatusele,” ütleb Sirle Sööt, kes on üks ESTO eestvedajatest. Järjekorras juba kolmeteistkümnes ESTO ehk ülemaailmsed kulutuuripäevad toimuvad sel suvel Stockholmis, Narvas ja Tallinnas. Laulu- ja tantsupidude traditsiooni hoidmisest paguluses välja kasvanud festivali toob kokku eestlaste kogukonnad üle maailma, tugevdades üleilmset eesti meelt ja ühtekuuluvustunnet.

ESTO – mis, kus ja millal?

Mitte kõik eestlased ei tea, mis seisab ESTO akronüümi taga ja kuidas on sellega seotud tarmukad, toredad ja haritud eestlased väljaspool Eestit. Kiire kokkuvõttena vuristab Sirle rääkida, et ESTO on lugu kodumaalt põgenema sunnitud eestlaste ühisest ülemaailmsest võitlusest jääda võõrsil rahvusgrupina alles, soovist hoida alal oma keelt ja kultuuri ning aidata Eesti taasiseisvumisele kaasa. Relvadeks selles võitluses olid laul, muusika, pärimuskultuur, kunst, kirjandus ja koostöötahe.

 „Eesti laulu- ja tantsupidude traditsiooni hakati pagulusse saabumisel kohe edasi kandma Saksamaal, Rootsis, USA-s, Kanadas, Inglismaal ja teistes riikides, kus vähegi eesti laulukoore ja rahvatantsurühmi tegutses. Aeg läks ja päevadest said aastad. Loodi Eesti Majad, skaudilaagrid, laste suvekodud – eesti kultuurisaared võõral maal. Sellest ei piisanud ajal, mil mitmekeelsust ja -kultuursust peeti lastele kahjulikuks. Eestluse hoidmiseks tuli seljad kokku panna eestlastega teistes maades.”

Esimene ESTO laulu- ja tantsupidu toimus 1972. aastal Torontos, millest on omajagu aega möödunud. Põlvkonnad on vahetunud ja ajad muutunud. See pole aga Sirle sõnutsi ESTO kogukondi maailmas kõigutanud, vanemad olijad tõmbavad ka noori eesti juurtega inimesi ESTO tegemiste juurde ning jätkuvalt tekib uusi eesti kultuuri nn pesasid kaardile juurde.  „Eelmine ESTO aitas kaasa eesti organisatsioonide võrgustiku loomisele näiteks Soomes, kus on teatavasti kõige suurem eestlaste arv”, ütleb Sirle, ja lisab, et kogukonnad erinevadki selle poolest, kas neid ühendab ajalooline vabadusvõitlus, ESTO koostöö ja poliitiline tegevus või tegeletakse peamiselt kultuurisündmuste korraldamise ja eesti keele õpetamisega. 

„Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu presidendina tunnen nimetatud riike kõige paremini. Kogukondade elujõulisust saab mõõta tänapäeval kõige lihtsamalt selle järgi mitu Eesti Maja, vabaõhu piirkonda, kooli/huvikooli, lasteaeda, meediaväljaannet, laulukoori, rahvatantsurühma, spordiklubi, kogudust, akadeemilist ühingut ja teadlasi koondavat ühingut neil on ja kui sageli koos käiakse ja olemasolevaid ühiseid kinnisvarasid kasutatakse.”

Ta toob näiteks välja oma tänase koduriigi Rootsi, kus on mõnus ja hea koostöö vanade ja uute, eakate ja noorte vahel. „Pean ennast integreerunud väliseestlaseks, kes hindab kõrgelt organiseeritud eestlaskonna tegevust ja enamik minu tutvusringkonnast ongi siin Rootsis sündinud eestlased, kelle vanemad ja kes ka ise on olnud tugevad eestluse kandjad. Kogukonnas peab käima kogu aeg vilgas noortetöö ja uusi juhte on vaja koolitada, et kultuur, väärtused ja traditsioonid ikka edasi läheksid. 2019. aasta ESTO-le minekuks asutasime „Eesti Noored Rootsis” organisatsiooni Rootsi Eestlaste Liidu juurde ja see on väga äge, et nad on püsima jäänud ning noorteteatri, võrkpallimeeskonna ning laste- ja noortelaagrite korraldamisega leidnud just neid ühendavad tegevused. Muidugi köidab noori ka koorilaul ja rahvatants, eriti kui saab laulu- ja tantsupeole minna.”

Hoo ja huviga laulu- ja tantsupeole

Selleaastane suvi on kodumaalt eemal elavatele eestlastele tavapärasest erilisem – Eestis toimub laulu- ja tantsupidu, mis on ka ESTO kalendris suurte rasvaste tähtedega kirjas. „Laulu- ja tantsupidu nagu kirss ESTO tordil, on Sirle veendunud.

Suur hulk estolisi osaleb ka laulu- ja tantsupeol, kas lauldes ja tantsides või publikus kontserti nautides. Rootsist tulevad laulupeole Stockholmi Eesti Mudilaskoor, Stockholmi Eesti Naiskoor ja Stockholmi Eesti Segakoor ning Göteborgi Eesti Segakoor. Tantsupeole tuleb Stockholmi Eesti Rahvatantsurühm „VIRVEL”. 

 „Nii tore, et paljud Austraalia ja USA eestlased on juba lennureisid ostnud ja hotellid broneerinud nii Stockholmis, Narva-Jõesuus kui Tallinnas ning tehakse konkreetseid plaane Eesti külastamise ajaks, et sinna mahuks nii ESTO, laulu- ja tantsupidu kui ka kohtumised oma lähedaste ja sõpradega,” kirjeldab Sirle estokate sellesuviseid plaane.

Ainult entusiasmiga aga kaugele ei purjeta. ESTO suursündmuste toimumine oleneb suuresti Eesti riigi rahastusest ja toetusest. Hetkel oodatakse mitme suure toetusvooru vastuseid, millest sõltuvad ESTO programmi kesksed sündmused. Näiteks toetusvooru „Eesti kultuur maailmas” vastus mõjutab ESTO festivali pidulikku avamist Stockholmis, Skansenis. Maakondlike laulupidude toetusvooru otsus ESTO laulupidu Narvas. „Eesti riigi rahakott on näinud paremaid päevi, kuid just nüüd, kui Euroopas ja maailmas on tõeliselt keerulised ajad, on vaja hoida silda Eesti riigi ja mujal elavate eestlaste vahel. Väikese rahvana peame rääkima oma lugu mujal ja hoidma ning tutvustama eesti kultuuri. See on oluline.” Sirle paneb idanema ka mõtte, et Eesti peaks kahtlemata olema huvitatud nendest Eesti juurtega talentidest, kes praegu veel võõrsil elavad ja ESTO tegemistesse panustavad. Tugev side kodumaaga võib nad ühel hetkel siia tagasi tuua – kui neid siin oodatakse.

Mida peaks teadma ESTO passist?

ESTO pass on mõeldud ESTO sõbrale, kes tahab osa saada ESTO-st kõigis kolmes linnas või kahes linnas toimuvatest tegevustest ja tahab oma elu lihtsamaks teha. PASS pakub transfeere, soodustusi hotellides ja tasuta sissepääsu salakõrtsidesse ning eelregistreerimisega ekskursioone. ESTO toetajapass annab lisaks parimad kohad aukülaliste kõrval ning kutse vastuvõttudele. ESTO passe müüakse kuni 1. märtsini soodsama hinnaga Piletitaskus. Sinna tulevad müüki ka ESTO gala ja salakõrtside* piletid.

ESTO 2025 programmiga saab tutvuda siin: https://estofestival.com/programm/

*Salakõrts on kokkusaamiskoht, kus külm õlu ei tohi otsa saada. See on koht, kus saadakse sõpradega kokku, saab panna käe sõbra õlale ja küsida:  „Kallis sõber, kuidas sul läheb?” See on suurepärane koht, kus uusi tutvusi ja sõprussuhteid luua. 

Foto allkiri: ESTO korraldamine vajab ka suurt rahalist tuge, nii riigipoolset kui erakapitali. Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde on loodud eraldi ESTO fond, millest eraldati käesolevale ESTO-le 3500 eurot. Iga toetus on oluline. Keskel ESTO president Sirle Sööt, Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees Olav Ehala ja nõukogu liige Leelo Tungal ning ESTO laulu üks dirigentidest Kirill Gorjušin. Foto: Diana Unt

Minu jaoks on laulu- ja tantsupidu väga intiimne ja sügav sündmus. Mulle meeldib seda vaikides rahulikult jälgida ja iseendast läbi voolata lasta. ESTO on aga kokkusaamise ja aktiivse suhtlemise koht. Seepärast on ka just selline järjekord väga mõnus ja rahuldust pakkuv. Nüüd, kui me viime laulupeotule ja laulupeo Narva nende linna päevade ajal, mida kohalikud väga armastavad, siis ma väga loodan, et laulupidude traditsiooni lugu ja lembus jõuavad ka nendeni, kes sellest midagi varem eriti ei teadnud.

Autor: Reelika Lepp