PEAASI: “See on suur pidu. Ja mõnikord ka suur tunne.”
Laulu- ja tantsupeo ajal kogevad inimesed väga erinevaid tundeid. Mõni rõõmustab kogu südamest. Mõni kannab suurt väsimust. Mõni avastab, et tunne ei tule üldse kohale.
Siin on kolm lugu sellest, mis võib juhtuda – ja mis on täiesti normaalne.
1. “Mul tuli paanikahoog otse proovis.”
Noor osaleja tundis end korraga halvasti – süda kloppis, hingata oli raske. Ta arvas, et midagi on tõsiselt valesti. Tegelikult oli see paanikahoog, mis võib tekkida isegi keset positiivseid sündmusi.
Keegi aitas tal maha rahuneda. Ta sai aru: “Ma pole imelik. See võibki nii olla. Ja sellest saab välja tulla.
”2. “Ma lihtsalt nutsin, kuigi kõik oli hästi.”
Mõni inimene kogeb peol suurt liigutust – ja see toob pisarad. Vahel tuleb ka kurbus. Igatsus kellegi järele, kes on olnud. Või lihtsalt tunne, et midagi läheb hinge väga sügavalt.
Selline nutt ei tähenda, et midagi oleks katki. See tähendab, et sa oled inimene.
3. “Ma ei tundnud midagi.”
Rõõm oli õhus, aga ühes osalejas oli lihtsalt tühjus. Ta tundis, et peaks ju midagi tundma – aga ei tundnud. Väsimus, pinge ja emotsionaalne ülekoormus võivad just nii mõjuda. Ka see on täiesti normaalne reaktsioon.
Kõik tunded on siia peole teretulnud.
Rõõm. Ärevus. Ülevus. Igatsus. Kurbus. Tühjus. Väsimus. Sa ei pea midagi varjama. Ja sa ei pea üksi olema.
Me oleme kohal. Tule läbi. Või joo vett. Või lihtsalt vaata üles. See ongi esimene samm.