Saame tuttavaks Läänemaa kuraatori Marju Viitmaaga
Tänavune laulu- ja tantsupidu „Iseoma” on Läänemaa kuraatorile Marju Viitmaale järjekorras juba kolmeteistkümnes. Vestlesime temaga laulu- ja tantsupidude tähendusest, kuraatori ülesannete muutumisest aastate jooksul ning seekordse peo ettevalmistustest.
Kuidas teist sai Läänemaa kuraator ja mida see roll teie jaoks tähendab?
Olen elupõline läänlane ning minu igapäevatöö on seotud Eesti Rahvakultuuri Keskusega. Laulu- ja tantsupeo kuraatoriks sain 1994. aastal, kui asusin tööle Lääne Maavalitsuses kultuuriosakonna juhatajana. Kuraatori roll tuli kaasa minu tööülesannetega.
Kuna varem olin töötanud haridussüsteemis, oli kuraatoritöö minu jaoks täiesti uus ja seni tundmatu maailm. Sisseelamiseks aega ei olnud, esimese suure proovikivina ootas ees Tallinna pidu. Tänutundega meenutan kõiki, kes mind sel esimesel aastal abistasid ja toetasid.
Maakonna kuraatoriks olemine on suur vastutus. Minu jaoks tähendab see eelkõige pühendumist ja koostööd, olles ühendav lüli erinevate osapoolte vahel.
Mida tähendab teile laulu- ja tantsupidu? Kas kuraatorina vaatate sellele teise nurga alt?
Laulu- ja tantsupidu on mind saatnud terve elu. Kuna ma ei käinud lasteaias, veetsin palju aega oma vanaemaga, kes oli mitme koori dirigent ning maakonna laulupidude korraldaja. Käisin temaga kaasas kooriproovides ja kontsertidel. Ka minu esimene laulupeo kogemus oli koos vanaemaga 1990. aasta rongkäigus.
Kuraatori vaade peole on hoopis erinev laulja, tantsija või publiku omast. Kuraatorina olen ettevalmistuste keskmes, näen kogu „köögipoolt“ ja toimetan telgitagustes, et kõik sujuks peopäeval ladusalt.
Kuidas on laulu- ja tantsupeoks valmistumine aja jooksul muutunud?
Minu esimene pidu kuraatorina oli 1994. aastal, seega olen kuraator olnud juba 31 aastat ja nende aastate jooksul osalenud 13 laulu- ja tantsupeol. Selle aja jooksul on peoks valmistumine märkimisväärselt muutunud. Algusaastatel käis kõik käsitsi ja ajamahukalt. Mäletan, kuidas materjalid said kollektiividele paljundatud piiritusega töötaval kopeeraparaadil ning seejärel postkontori kaudu ümbrikus laiali saadetud.
Kuidas on ettevalmistused XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoks Läänemaal kulgenud?
Ettevalmistused peoks on sujunud hästi. Eelproovid on peetud, need kulgesid ladusalt ja ka tulemused olid väga head. Kollektiivid on ära teinud suure töö.
Nüüd keskendume järgmistele olulistele küsimustele, et tagada peonädalal lauljate ja tantsijate majutus, toitlustus ja transport.
Hetkel käib koostöös omavalitsustega ka laulu- ja tantsupeo tuleteekonna ettevalmistamine.
Millised on suurimad väljakutsed laulu- ja tantsupeoks valmistumisel?
Ühe suure ja õnnestunud peo eelduseks on põhjalik eeltöö. Kuna Läänemaa koolid on väikesed, on sageli väga keeruline moodustada vastavalt etteantud liigile tantsurühmi või leida koori piisav arv lauljaid.
Kui palju Läänemaa kollektiive osaleb seekordsel peol?
Läänemaalt osaleb tänavusel laulu- ja tantsupeol kokku 20 koori, 4 võimlemisrühma, 24 tantsurühma, 3 rahvamuusikaansamblit, 1 puhkpilliorkester ja 4 üksikpillimeest. Eriliseks teeb seekordse peo see, et esimest korda osalevad ka kaks kollektiivi Vormsilt, kes mängivad Talharpat ehk Hiiu kannelt. Hiiu kannelde liigijuht rahvamuusika peol on Haapsalust pärit Liisa Koemets.
Mis on Läänemaale kõige rohkem iseomane?
Läänemaale kõige iseomasemad on meie inimesed – nemad ongi meie suurim väärtus. Läänemaad iseloomustab ainulaadne kooslus loodusest ja traditsioonidest – meri, metsad, sood ja rabad põimuvad siin Haapsalu pitsi õrnuse ning rannarootsi kommete ja tavadega.
Autor: Greta Perolainen