Avaleht > Kuupäevikud > 2025 > 11. kuupäevik > Saame tuttavaks Tallinna kuraatori Maarja Malmetiga 

Saame tuttavaks Tallinna kuraatori Maarja Malmetiga 

Tere, Maarja! Palun tutvustage ennast meie lugejatele: kuidas teist sai laulupeo Tallinna kuraator ja mida see roll teie jaoks tähendab? 

See võimalus jõudis minuni üsna loomulikult – üks tuttav Tallinna Kultuuriametist pakkus mulle seda rolli, teades, et mul on koorilaulu taust ning et olen õppinud muusikakorraldust ja muusikaettevõtlust. 

Minu enda jaoks on see üks mu töökohtadest teiste hulgas. Samas olen tajunud, et koorilauljad, kes käivad proovides, näevad mind eelkõige just kuraatorina. Isegi siis, kui kohtun kellegagi hoopis muus olukorras, näiteks juhuslikult tuttavatega, hakatakse minuga kohe laulupeost rääkima – ju on see väga nähtav ametikoht.

Mida tähendab teile laulu- ja tantsupidu? Kas kuraatorina vaatate sellele teise nurga alt?

Ma olen osalenud kõigil viiel noorte- ja viiel üldlaulupeol alates 1999. aastast – kokku on neid mul olnud kümme. Esimene kord laulsin mudilaskooris, nii et mul polegi laulupeost pealtvaatajana mälestusi – olen alati ise kaasa laulnud.

Pärast viimast noortepidu tekkis mõte, et järgmine kord võiks osaleda korraldaja rollis. See huvi kasvas ka mu erialasest taustast. Ja kuraatorina vaatan tõesti peole hoopis teise nurga alt. Sageli mõeldakse, et laulu- ja tantsupidu on justkui isetekkeline üldrahvalik sündmus – et laulavad „mina ja sina ja tädi Malle”… Aga tegelikult on selle taga tohutult suur ja põhjalik korraldus. 

Ka proovides osalemine on olnud huvitav kogemus. See on minu esimene kord Tallinna kuraatorina – ja see roll toob kogu suurpeo veel uude valgusesse.

Kuidas on ettevalmistused laulupeoks Tallinnas kulgenud? 

See on olnud väga suur töö! Tallinnas elab palju inimesi ja umbes veerand kõigist laulupeo proovides toimub siin – see tähendab, et olen neid kõiki korraldanud ja aidanud läbi viia. See on olnud ka suurim väljakutse.

Kuigi see kuraatori roll on justkui osalise koormusega või rohkem nagu hobi põhitöö kõrval, siis tegelikkuses võtab see tohutult palju aega. Mõnikord on proovinädal selline, kus ma olen hommikul kella kaheksast kuni õhtul kümneni järjest proovides ja järgmisel päeval jälle sama. Näiteks ühel nädalal tuli kokku lausa 15 proovi. See on olnud tõsine ajaplaneerimise katsumus.

Millised on suurimad väljakutsed peoks valmistumisel?

Kindlasti on üheks suurimaks väljakutseks kogu protsessi mastaap – ainuüksi Tallinna kollektiive on nii palju, et korralduslik pool nõuab väga täpset ajaplaneerimist ja suurt suhtlust dirigentide ning kooridega. Mul on lugematul arvul erinevaid Exceli tabeleid, kus koondan infot nii prooviaegade, prooviruumide, meie kontsertmeistrite kui ka palju muu kohta. 

Tuleb ette olukordi, kus inimesed ei mõista, kui keeruline on kõiki detaile kokku sobitada. Näiteks võib tekkida küsimusi, miks mõni proov toimub vahetult enne vabariigi aastapäeva, emadepäeva või koolivaheaega. Tõsi on, et meie ajakava on väga tihe ja proovid toimuvad pea igal päeval, mistõttu võimalused muudatusteks on piiratud.

Kui keegi soovib oma prooviaega vahetada, siis tuleb mul leida teine kollektiiv, kes oleks valmis aega vahetama – ja kuna proovisaalid on pidevalt täidetud, siis pole seegi sugugi lihtne ülesanne. Iga muudatus eeldab läbimõeldud kooskõlastust.

Samas on kogu see protsess ka väga innustav. On rõõmustav juba enne pidu näha kõiki neid koore ja dirigente, teha nendega koostööd ja olla selle suure liikumise osa. See annab tööle palju tähendust ja rõõmu.

Kui palju Tallinna kollektiive osaleb seekordsel laulupeol?

Tallinnast osaleb seekordsel peol ligikaudu 300 kollektiivi ning üle 11 000 laulja ja pillimängija. See on tõesti suur arv ja annab hästi aimu, kui ulatuslik on peo ettevalmistus just pealinnas.

Mis on sinu enda jaoks kõige rohkem „iseomane”?

Minu jaoks tähendab „iseoma“ seda, et keegi peab ju hoidma ja edasi kandma meie Eesti kultuuri – ja kes siis veel, kui mitte me ise. See tunne, et see on meie kõigi asi, ongi mulle väga südamelähedane. Ma arvan, et just see on ka põhjus, miks ma seda tööd teen ja miks tahan tegeleda muusikakorraldusega – et olla osaline milleski, mis on päriselt meie oma.

Autor: Marita Ausmaa