Tallinna kuraator Astrid Väizene: „Tasakaalu leidmine kiiruse ja vaikuse vahel ongi Tallinna kollektiividele kõige iseomasem”
Tere, Astrid! Palun tutvustage ennast meie lugejatele: kuidas teist sai tantsupeo ja rahvamuusikapeo Tallinna kuraator ja mida see roll teie jaoks tähendab?
Tuleb alustada sellest, et 2023. aasta septembris asusin tööle Eesti Rahvakultuuri Keskuses Tallinna rahvakultuurispetsialistina. Just minu eelkäija selles ametis — kes oli ka eelmise peo Tallinna kuraator — tegi mulle ettepaneku ning vahendas kontakti Tallinna Kultuuri- ja Spordiametiga.
Mul ei sündinud otsus kiiresti — mõtlesin selle üle mitu nädalat, sain üsna selgelt aru, kui suur ja vastutusrikas see töö on. Seetõttu tegin omalt poolt ka ettepaneku, et Tallinna kuraatoreid võiks olla kaks. Täna võin juba öelda: neid võiks olla lausa kolm.
Mida tähendab teile laulu- ja tantsupidu? Kas kuraatorina vaatate sellele teise nurga alt?
Tantsupidudega on mul väga tihe side. Olen Harjumaal rahvatantsurühmade juhendaja ning viinud oma rühmi tantsupeole alates 2007. aastast. Ka tänavu astuvad kõik neli minu juhendatavat rühma tantsupeo väljakule. Varem olen olnud peol kaasatud nurgajuhina, kuid tänavu täidan hoopis teistsugust rolli — kuraatori oma.
Laulupeole olen seni sattunud pigem kaugelt kuulajana. Sel aastal on soov võtta aega, istuda publiku seas ja kontserti täielikult nautida.
Mulle teeb rõõmu, kui tantsijatele ja lauljatele on pidu oodatud sündmus. Kui tantsija soovib minna väljakule, laulja laulukaare alla ja pillimängija lavale — südame, hinge ja rõõmuga. Tantsu- ja laulupidu on sündmus, mis liidab ja ühendab meie rahvast. Peo ajal tundub, et inimestes on rohkem hoolivust, sõbralikkust ja headust kui igapäevaelus.
Kuraatorina olen justkui abistav lüli — Tallinna linna ja siin tegutsevate kollektiivide vaheline parem käsi. See roll võimaldab mul toetada ja suunata kogu protsessis olevaid Tallinna kollektiive.
Valmistute sel aastal esmakordselt Tallinna kuraatorina tantsu- ja rahvamuusikapeoks. Milliseid muutusi olete märganud võrreldes varasemate pidudega tantsujuhina?
Jah, olen tänavu esmakordselt Tallinna kuraatorina selle suure peo ettevalmistuste juures. Tantsuõpetajana võin öelda, et muutunud on kollektiivide töö enne väljakuproove. Juba praegu on käes joonised ja liigijuhid soovivad kollektiividelt videosid, et väljakul läheks töö sujuvamalt. Seda pole suure peo kontekstis varem olnud.
Kuidas on XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo ettevalmistused tantsupeo ja rahvamuusikapeole Tallinnas kulgenud?
Ettevalmistused on sujunud kenasti. Eelproovid on lõppenud, tantsu- ja rahvamuusikapeole pääsejad on teada. Tallinnas tegutseb palju tugevaid kollektiive — nii tantsurühmad kui rahvamuusikakollektiivid on väga heal tasemel. Näiteks kõik pealinna liigis osalevad segarühmad pääsesid tantsupeole.
Praegu tegelen rongkäigu vimplite vajaduse kaardistamisega ning tuletulemise teekonnaga.
Millised on suurimad väljakutsed peoks valmistumisel?
Üks suurimaid väljakutseid on tagada, et kogu vajalik info jõuaks kõikide osalejateni.
Samas tean, et kõige suurem väljakutse seisab alles ees: juuni keskel algab peole pääsenud kollektiivide käepaelte ja toidutalongide lugemine ning pakkide koostamine. See on detailirohke töö, mis vajab täpsust ja head süsteemi.
Kui palju Tallinna kollektiive osaleb seekordsel tantsupeol ja rahvamuusikapeol?
Tallinnast osaleb sel korral tantsupeol ja rahvamuusikapeol kokku 188 kollektiivi. Nendest 131 on rahvatantsukollektiivid, 44 võimlemisrühmad ning 13 rahvamuusikakollektiivid. See näitab, kui elujõuline ja mitmekesine on pealinna rahvakultuuri maastik.
Mis on Tallinna tantsijatele ja rahvamuusikutele kõige rohkem “iseomane”?
Tallinn on mitmekultuuriline linn, meie tantsijate ja muusikute seljas näeb rahvariideid Põhja-Eestist saarteni ja Setumaast Mulgimani.
Pealinna liigitants „Aheltaig”, mille autor on liigijuht Maria Uppin-Sarv, toob suurepäraselt esile Tallinna elutempo — kiire, tihe, mitmekihiline. Samas on ka pealinlastel vajadus leida see oma „iseoma” koht, kus hetkeks aeg maha võtta, unistada ja iseendaga rohkem kohal olla. Just see tasakaalu leidmine kiiruse ja vaikuse vahel ongi Tallinna kollektiividele kõige iseomasem.
Ilusat pidu!
Autor: Marita Ausmaa