Saame tuttavaks väliskollektiivide kuraatori Eneli Vaasnaga
Suvisel laulu- ja tantsupeol osaleb 41 koori, 38 tantsurühma ja 4 puhkpilliorkestrit välismaalt – nende seas nii Eesti kogukondade rühmad kui ka külaliskollektiivid. Vestlesime väliskollektiivide kuraatori Eneli Vaasnaga, et uurida, mille poolest erineb töö nende kollektiividega ning kuidas kulgevad ettevalmistused peoks.
Kuidas teist sai väliskollektiivide kuraator ja mida see roll teie jaoks tähendab?
Esimest korda avanes mul võimalus tutvuda laulu- ja tantsupeo telgitagustega 2023. aasta noorte peol, kus olin samuti väliskollektiivide kuraator. Töö oli väga põnev ja vaheldusrikas ning kui mulle pakuti võimalust olla kuraator ka 2025. aasta üldlaulu- ja tantsupeol, võtsin selle hea meelega vastu.
Mida tähendab teile laulu- ja tantsupidu? Kas kuraatorina vaatate sellele teise nurga alt?
Olen elu jooksul olnud rohkem seotud tantsumaailmaga. Minu ema on tantsuõpetaja ning suur osa lapsepõlvest möödus temaga rahvatantsutrennides kaasas käies. Lapsena õnnestus mul osaleda ka mitmel tantsupeol, mis jätsid kustumatud mälestused.
Hiljem jäi tantsimine mõneks ajaks tahaplaanile kuniks ühel aastal sattusin tantsupidu pealtvaatajana vaatama. See tõi mulle pisarad silma ja külmavärinad ihule. Kõik need lapsepõlve positiivsed mälestused tulid taas meelde – vaatepilt, kus tuhanded tantsijad liiguvad ühes rütmis ja loovad väljakule kauneid mustreid on lihtsalt võimas. See on midagi hingele. Täna tantsin taas rahvatantsurühmas ja saan seda tunnet tantsuväljakul ka ise kogeda.
Kuraatorina olen näinud väga palju tahke selle suurürituse korraldusest, mida tavakülastaja ettegi ei kujuta. Näiteks ei osanud ma varem arvatagi, et laulupeol on eraldi inimesed, kelle ülesanne on ainult rivistamine.
Kõik peab olema detailselt läbi mõeldud – iga tegevuse taga on inimene, kes on oma ala spetsialist. Tohutult palju pisikesi, kuid olulisi ülesandeid on vaja omavahel kooskõlastada. Eriti suur austus kuulub ELTSA kontoris töötavatele inimestele, kes seda kõike südamega veavad.
Kuidas on laulu- ja tantsupeoks valmistumine aja jooksul muutunud?
Olen väliskollektiivide kuraatori rollis teist korda. Kuna minu esimene kogemus oli noorte laulu- ja tantsupeol, on seekord mahud oluliselt suuremad – väliskollektiive on osalemas rohkem kui noorte peol.
Kuidas on väliskollektiividel ettevalmistused XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoks kulgenud?
Väliskollektiivid on olnud erakordselt tublid! Paljud neist saavad treeninguteks kokku harvem kui Eestis tegutsevad kollektiivid, mistõttu panustatakse igas proovis topelt. Samuti algab nende ettevalmistusprotsess pisut varem – ülevaatused toimuvad varem, sest lisaks repertuaarile tuleb neil valmistuda ka reisiks Eestisse.
Millised on suurimad väljakutsed laulu- ja tantsupeoks valmistumisel?
Väliskollektiivide jaoks on suurim väljakutse kindlasti see, et proove tehakse harva, mistõttu tuleb igas treeningus väga intensiivselt töötada. Samuti on keerulisem leida sobivaid rahvariideid. Seetõttu on kollektiividele lubatud, et rühma liikmed võivad kanda erinevate piirkondade rahvariideid.
Minu kui kuraatori vaatenurgast teeb korralduse keerulisemaks see, et Eestist väljaspool tegutsevatel kollektiividel ei ole ligipääsu Eesti laulu- ja tantsupeo registrisüsteemile samal kujul nagu Eestis tegutsevatel kollektiividel. See tähendab, et kogu suhtlus ja andmevahetus toimub peamiselt e-posti teel, tihti korraga kümnete erinevate inimestega. Selline mahukas käsitsi infovahetus võib tähendada, et vastused võtavad mõnikord rohkem aega.
Kui palju väliskollektiive XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo poole teel on?
XXVIII laulupeol osalevad nii eesti kollektiivid, kes tegutsevad välismaal kui ka külaliskollektiivid. Eesti koore, kes tegutsevad välismaal, on laulupeole tulemas 31 ning külaliskoore 10. Samuti osaleb laulupeol külaliskollektiivina 4 puhkpilliorkestrit.
Tantsupeol osaleb 38 välismaal tegutsevat eesti kollektiivi.
Mis on väliskollektiivide jaoks kõige rohkem iseomane?
Väliskollektiive iseloomustab sügav armastus Eesti vastu. Nad räägivad sellest sageli ja on tunda, et see tunne tuleb sügavalt südamest. Keegi ei võta võimalust peol osaleda iseenesestmõistetavana. Samuti on tajuda suurt austust kogu peokorralduse vastu – kõik on nii sõbralikud, tähelepanelikud ja tänulikud.
Autor: Greta Perolainen