Tänavuse esimese kodarraha aumärgi pälvis teenekas kultuurijuht Paul Raud
20. mail andsid Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja Eesti Kooriühing Järvamaal üle tänavuse esimese kodarraha aumärgi, mille pälvis teenekas kultuurijuht Paul Raud. Teised tänavused aumärgid antakse üle 14. juunil Tartus.
Aumärgi puhul on tegemist kõrgeim austusavaldusega neile, kes on pühendunult andnud kestva panuse laulu- ja tantsupeo liikumisse. Paul Raud oli aastaid laulupidudel lavaliikumise üldjuht, rongkäikude organiseerija ning tantsupidude staabi liige. Lisaks töötas ta pikaaegselt Eesti Kooriühingu tegevjuhi ja Eesti Rahvusmeeskoori direktorina – suunates ja juhtides mõlemat organisatsiooni.
„Tema kõige nähtavam töö oli seotud laulupeol kooride liikumise korraldamisega — rongkäigud, kooride lavale minek ja sealt maha tulek. Just selle töö võtsin ma hiljem temalt üle, ta õpetas mind välja,“ räägib Paul Raua kolleeg ja koorijuht Raul Talmar. „Aga sama loomulik oli tema roll ka kogu kooriliikumise korraldamises laiemalt — näiteks iga-aastase Vana-Vigala seminari korraldamine koorijuhtidele ja muusikaõpetajatele oli täielikult tema vedada,” meenutab Talmar, kelle hinnangul oli tegemist suure ja tänuväärt ettevõtmisega.
Paul Raua roll laulupeoliikumises ulatus palju kaugemale kui vaid pidustuste ajal tehtu. „Tänu temale oli taustsüsteem paigas – õpetajad ja muusikaõpetajad, koorijuhid said koolitusi, selleks et laulupeo protsess üldse saaks käivituda,“ kinnitab Talmar. Ta rõhutab, et laulupeo õnnestumine sõltub lõpuks alati koorijuhist ja koorist, seega oli Raua roll süsteemi elushoidmisel hindamatu: „Minu arvates on tema suurimaks panuseks see, et ta hoidis pidevalt kätt pulsil ning võimaldas maailma tipp dirigentide käe all õppida just seda, millest koorijuhtidel kõige rohkem puudust oli.” Talmari sõnul paranes tänu sellele Eesti koorijuhtimise üldine tase.

Paul Raud on loomult erakordselt rahulik ja vaoshoitud inimene. „Ausalt öeldes, mina ei ole näinud teda kunagi vihastamas, ta on oma natuurilt äärmiselt rahulik,“ räägib Talmar. Tema rahu mõjub ka teistele „ta oskab pingeid väga hästi maandada lihtsalt oma olemusega.“ Raud on ka esinduslik ja sisendusjõuline – „kõneleb kogu aeg väga ilusa madala bassihäälega“, kirjeldab Talmar tema tasakaalukat, aga mõjusat suhtlemisstiili.
Järvamaal andsid Rauale kodarraha aumärgi üle Eesti Kooriühingu esimees Hirvo Surva ja tegevjuht Kaie Tanner, Paul Raua endine kolleeg Meeli Müller ja Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja Kersti Seitam. Teistele sel aastal kodarraha aumärgi pälvijatele antakse tunnustus üle 14. juunil Tartus.
Alates 2019. aastast annavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts igal üldlaulu- ja tantsupeo toimumisaastal välja laulu- ja tantsupeo aumärki kodarraha. Tegu on aegadeülese tunnustuse ning kõrgeima austusavaldusega laulu- ja tantsupeo liikumisse panustamise eest, mida antakse välja üldlaulu- ja tantsupeo aastail.
Kodarraha aumärgi autoriteks on sel aastal Maarja Niinemägi, Merilin Pedastsaar ja Kertu Tuberg. Kodarraha puhul on tegemist Eestile eripärase ehtetüübiga, mis levis 19. sajandil peamiselt Lääne-Eesti ja Pärnumaal, aga ka Lõuna-Eestis. Aumärgi keskel on münt, mida ümbritseb kodaraid meenutav õhuline hõbeääris.



Autor: Marita Ausmaa