Ülevaade tuleteekonnast – tule ja tervita laulu- ja tantsupeo tuld oma kodukohas!
15. juunist kuni 2. juulini rändab laulu- ja tantsupeo tuli läbi kõigi Eesti maakondade. Tuli süüdatakse Tartumaal, Eesti Rahva Muuseumis, kust see alustab oma üle kahenädalast teekonda pealinna – esmalt Kalevi staadionile ja seejärel juba lauluväljakule.
Lõuna-Eesti
Pärast tule süütamist ERMi juures toimub tule esimene tervitamine Kõrveküla kooli platsil – kohas, kust rohkem kui 150 aastat tagasi alustas oma teekonda I üldlaulupeole Väägvere Pasunakoor. Kõrvekülas sündis ka laulupidude vanaema – armastatud helilooja ja esimene naisdirigent Miina Härma. Laulu- ja tantsupeo tule esimene päev ja ühtlasi ka Tartumaa teekond lõpeb Elva lauluväljakul, kus toimub kontsert, ühislaulmine ja simman ning oodatud on kõik peol osalevad Tartumaa kollektiivid, aga loomulikult ka kõik teised laulu- ja tantsupeo huvilised.
16. juunil liigub tuli mööda Tartu linna ning 17. juunil antakse tuli üle Põlva maakonnale Postitee alguses. Põlvamaal kulgeb tuletee läbi paikade, mis kannavad endas killukesi maakonna loost, vaimust ja väärtustest. Tule esimene peatus Põlvamaal on Karilatsi vabaõhumuuseumis, kus seotakse kokku pärimuslõng, mille kaudu muusika, tants ja käsitöö loovad justkui silla mineviku ja oleviku vahel. Päeva lõpuks jõuab tuli maakonna keskusesse Põlvasse – paika, kus luuakse tänast kultuuri homsete põlvede tarbeks.
18. juunil võtab tule Põlvamaa rahvalt vastu Võromaa, kus tutvustatakse maakonna ehtsat ja umma – uma kiilt, uma miilt, uma mekki ja uma laulu. Võromaa tuleteekonna esimene sündmus toimub Värskas, Petserimaa Vabadussamba platsil, kus peetakse maha hoogne ühistants karmoška helide saatel. Päev lõpetatakse Tsooru järve ääres tantsu- ja saunaõhtuga, kus laulu- ja tantsupeo tuli läheb suitsusauna ehk savvusanna unele.
Võromaalt läheb tuli 19. juunil Valga maakonna rahva hoolde, kus see liigub läbi paikade, millel on oma eriline lugu. Esimene sündmus toimub sinimustvalge lipu sünnilinna ehk Otepää lähistel, kus tuli viiakse Väikese-Munamäe suusakeskuse tippu. Sealt kulgeb see edasi Pühajärvele, mis on niisamuti Eesti kultuuriloole oluline paik. Oma vaikuses ja ilus on see olnud inspiratsiooniallikas andekatele Eesti kirjanikele, luuletajatele ja kunstnikele, näiteks Marie Underile, Friedebert Tuglasele ja Konrad Mägile.
20. juunil liigub tuli edasi Viljandimaale, kus Lõuna-Eestis võtab tule viimasena vastu Mulgi rahvas Mulgi Elamuskeskuses. Sealt viiakse tuli Aleksander Saebelmann-Kunileidi mälestuskivi juurde, tehes justkui austusavalduse ühele Eesti esimesele muusikaharidusega heliloojale, koorijuhile ja pedagoogile. Kunileid oli ka üks I üldlaulupeo juhtidest ning tema loodud laulud „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“ olid ainsad Eesti helilooja teosed, mis toona üldlaulupeo kavas kõlasid.
Lääne-Eesti
Lõunast liigub 21. juunil laulu- ja tantsupeo tuli aga Pärnumaale, kus on nii mere- ja metsamaa, jõemaa ja soomaa, koorilaulumaa ja käsitöömaa. Tuli võetakse vastu Soomaa meiereis ja seejärel peetakse Kilingi-Nõmme bussijaamas Saarde valla rahva tervituskontsert. Seejärel jätkab tuli oma teekonda läbi Pärnumaa kuni Varblani, kus vesi ette tuleb ja saarerahvas tule enda hoolde võtab.
22. juunil pühib tuli mandri jalge alt ning alustab neljatunnist merereisi Saaremaale, kus see võetakse vastu Kõiguste sadamas. Saaremaal kulgeb tuli saarlastele omaselt vaikses tempos austades peatuspaikades neile olulisi inimesi. Päev lõpetatakse Leisi Sassimajas tulekontserdiga, et järgmisel päeval leek hiidlastele üle anda.
23. juunil on seega kord Hiiu maakonna käes, kes Soela ja Sõru sadama vahel merel nad tule saarlastelt üle võtavad. Tule esimene tervitamine toimub Sõrul Gullkrona pingi juures, kus jutustatakse lugu neljast Sõru mehest, kes 1941. aastal Soome purjeka Gullkrona meeskonna merehädast päästsid. Seejärel rändab tuli läbi hiidlastele olulised paigad, Kassarist Kärdlani, kus tuli alustab purjetamist Haapsalu poole.
Jaanipäeval, 24. juunil on kord Lääne maakonna käes, kus meenutatakse Läänemaale olulisi inimesi – heliloojaid Cyrillus Kreeki ja Rudolf Tobiast. Tuli liigub läbi Läänemaa oluliste paikade, sealhulgas Haapsalu piiskopilinnuse, promenaadi ja rannarootsi alade juurest. Päev lõpetatakse Kullamaa kirikus.
Kesk-Eesti
25. juunil võtab tule Läänemaalt üle Raplamaa – rabade, rõõmsate inimeste ja järjepidevuse maa. Tule auks peetakse Märjamaa keskväljakul kontsert ja ühistants, kust tuli liigub edasi läbi Varbola linnuse ja Jalase raba. Päev lõpetatakse Kehtna laululaval taas kontserdi ja simmaniga.
26. juunil on kord Järva maakonna käes, kus kevadpealinnas Türil esinevad tule auks lasteaialapsed, tantsurühmad, orkester Türi ja koorid ning samuti toimub joonistusnäitus „Minu laulupidu“. Türi on laulu- ja tantsupeo tule vastuvõtmiseks märgiline koht, sest sealt on sirgunud kõrgetasemelised koorid, tantsurühmad ja orkestrid ning tuule tiibadesse saanud tuntud muusikud nagu Jaan Pehk, Mirjam ja Mikk Dede, dirigendid Kuldar Schüts ning Kristiina Poska. Tuleteekond Järvamaal lõppeb Imaveres, et tuli järgneval päeval Adaveres edasi anda.
Seejärel võtab 27. juunil tule enda hoolde Jõgeva maakond, kus käiakse läbi nii Karl August Hermanni, Carl Robert Jakobsoni kui Kõnnu lahingu mälestusmärgi juurest. Päeva lõpuks läheb tuli unele Mustvee kirikusse, et järgmine päev alustada teekonda Eestimaa idaosa poole.
Põhja-Eesti
28. juunil tervitab Rannapungerjal laulu- ja tantsupeo tuld Ida-Viru maakond. Rannapungerjalt, Eestimaa kõige lõunapoolsemast tuletornist, vilgutatakse tulesid kõige idapoolsemale tuletornile Narva-Jõesuus ja tänatakse kõiki neid, kes on hoidnud laulu- ja tantsupeo traditsiooni nii Ida-Virumaal kui kogu Eestis. Päeva lõpuks jõuab tuli Jõhvi, kus tähistatakse 160 aasta möödumist esimesest kihelkondadevahelisest laulupühast.
29. juunil rändab tuli veelgi rohkem ida poole, kus see võetakse esmalt vastu Kohtla-Järvel ja seejärel piirilinnas Narvas. Päeva lõpetab ühiskontsert „ESTO laul“ Narva linnuses, kus lauldakse üheskoos Mihkel Lüdigi „Koitu“ ning süüdatakse ka ESTO ehk ülemaailmsete kultuuripäevade laulu tuli.
Juunikuu viimasel päeval, 30. juunil võtab tule üle Lääne-Viru maakond. Tule teekonnal tervitavad leeki andekad ja töökad inimesed – rannarahvas, mõisate ja viljapõldude rahvas. Erilise sära annab tuleteekonnale Raivo Riimi loodud regivärsiline tervitus, mis avab „virupärase“ Virumaa vaimu nii sõnas kui meeles. Päeva jooksul liigub peotuli läbi Rakvere ja Tapa Palmse mõisani, kus toimub rahvapidu nii laulu kui tantsuga.
Juuli algusega hakkab tuli pealinnale aina lähemale jõudma, ent veel enne Tallinnat teeb see peatuse Harju maakonna Põhjaranniku osas, kus pööratakse suurt tähelepanu Veljo Tormisele seoses tema 95. sünniaastapäevaga ja Arvo Pärdile tema 90. sünnipäevaga. 1. juuli õhtul toimub kontsert Tilgu sadamas, kus esineb Eesti Filharmoonia Kammerkoor dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel, Tõnu Oja ja Harku valla rahvatantsurühmad. Lisaks sellele peetakse maha ka simman Väikeste Lõõtspillide Ühingu ja Marko Matverega.
2. juulil jõuab tuli pealinna, Noblessneri sadamasse. Tule auks esinevad Kalamajas Kalma platsil Sõlekese rahvatantsijad, kust seejärel võetakse suund Vanalinna, Raekoja platsile. Päeva lõpuks jõuab tuli Tallinna Muusika- ja Balletikooli, kus see läheb veel viimasele unele enne XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo algust.
Tule tervita ka Sina laulu- ja tantsupeo tuld oma kodukohas! Kogu tuleteekonna täpsem ajakava ja asukoht on leitav siit: https://2025.laulupidu.ee/tule-tulemine/
Autor: Karmen Kikas