Millised on „Üles, üles hellad vennad“, „Näio hääl“, „Ringmängulaul“ ja „Vargamäng“ allikad?
Viimastes kuukirjades oleme tuttavaks saanud laulupeo koorilaulude allikatega. Sel kuul tutvustas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur etnomusikoloog Taive Särg lugejatele repertuaari järgmist nelja pala.
Üles, üles hellad vennad“, Andres Lemba
Andres Lemba seadis „Üles, üles hellad vennad“ kokku kahest rahvalaulust. Nimilaul ise on meieni jõudnud ainult kooriseades, mis ilmus 1885. aastal Karl August Hermanni välja antud „Laulu ja Mängu Lehes“ (lisaleht, lk 77/8, nr 64). Kooriseade autor oli tookordne Vändra kirikuõpetaja Ernst Sokolowski (1833–1899). Tegemist oli lugupeetud mehega, kes edendas Eesti kurttummade haridust, asutas mitmeid koole ja aitas vaesemal rahval kodusid rajada. On võimalik, et laul saadetigi Hermannile kooriseadena. Selle kirjutas üles Jüri Peterson (1844–1907), Vana-Vändra valla Kadaka külakooli õpetaja. Ilmunud seade juures on märkus „Teised sõnad rahvasuus“, mis tähendab, et viisi juurde kuulus algselt teistsugune tekst. Meloodia meenutas mardi- ja kadrilaule.
Lemba koorilaulu teine osa põhineb regilaulul „Laulu, kuni elad“, mis sai tuntuks Tõstamaa lauliku Liisu Oriku (1873–1970) esituses. Selle salvestasid 1965. aastal Alu külas Kirjandusmuuseumi ekspeditsioonil üles Herbert ja Erna Tampere (RKM, Mgn. II 1099 b). Laul oli varem trükis ilmunud, nii et pole võimatu, et ka rahvalaulikud tuletasid raamatu abil sõnu meelde või õppisid neid juurde.
„Näio hääl“ (2020), Riivo Jõgi
Riivo Jõgi „Näio hääl“ põhineb Setomaa leelol, mis kuuldi arvatavasti Seto-Tartu ansamblilt Liinatsuraq. Laul ilmus 2004. aastal nende CD-plaadil pealkirjaga „Tulõ-s und mi magamahe“. Liinatsuraq panid pala kokku kahest eri laulust, mille leidsid Räpina mehe Viido Kiudoski loodud Seto naljamängust “Mardisandid“. Näitemängu vanim teadaolev käsikiri aastast 1886 asub Eesti Kultuuriloolises Arhiivis (EKLA, F 151: 10: 5, lk 72 ja lk 102-103.) Algse viisi juures on kaks teksti hoopis teistel teemadel: „Viinalaul“, algusvärsiga „Viina-, viinakõnõ, vellekene“, ja „Ei tulnud jooma pärast“, algusvärsiga „Kõrdsi- kõrdsinaane joos Krõõdakõnõ“.
Laulu „Näio hääl“ jaoks valitud viisi originaal Viido Kiudoski näitemängus „Mardisandid“. EKLA, F 151: 10: 5, lk 72.
„Ringmängulaul“ (1963), Heino Kaljuste & „Vargamäng“ (1987), Kaarel Kuuse.
Mõlemad palad põhinevad laulumängudel. „Ringmängulaul“, vanema pealkirjaga „Toa teeks ma omal tamme alla“, ilmus Anna Raudkatsi koostatud raamatus „Mängud V. Laulumängud noorsool“ (1927, lk 74), kuid selle päritolu ei ole märgitud. Rahvaluulearhiivis on mängu vanimad üleskirjutused jäädvustatud alles pärast Raudkatsi raamatu ilmumist 1930-ndatel aastatel. 1954. aastal pakkus Raudkats sama mängu uusloominguliste ringmängude võistlusele. Žürii tõstis ringmängu esile ning märkis, et teos on „loodud rahvaviisile“. Laulus on läti viisidele iseloomulikke jooni. Võib oletada, et Raudkats kogus viisi rahvasuust ja täiendas seda ise. Raudkats on eesti rahvatantsude jäädvustamise ja taasesitamise algataja.
„Vargamängu“ kirjutas Elmar Prei 1941. aastal üles oma vanaemalt Tiina Preilt (1879–1961), kes elas Kihelkonnal Koimla külas (ERA II 294, 679/81 (8)). Lauluteksti on autor veidi kohendanud, kasutades sama loo teisi variante, mis on ilmunud Ingrid Rüütli koostatud raamatus „Eesti uuemad laulumängud“ 1. osa (1980).
Autor: Taive Särg, Toimetas: Katriin Ahu