Puder, supp ja jäätis – mida peolised süüa saavad?

Laulu- ja tantsupeo ajal pakutakse esinejatele süüa kolm korda päevas. Koolides ja väljakutel toitlustuse eest vastutav Marin Terep rääkis, mis peoliste menüüst leida võib.

Marin Terepi sõnul toimub koolimajades toitlustus valdavalt hommikul ja õhtul, lõunasöök süüakse tantsu- või lauluväljakul. Ühtset menüüd kõikidele peolistele aga pole, sest igas koolis organiseerib toitlustust sama firma, kes ka kooliajal õpilastele lõunasööki pakub. „Kokku on üheksa erinevat ettevõtet, kes esinejatele süüa valmistab. Kuigi toitlustajad on erinevad, on menüü valdavalt sarnane – hommikul pakutakse putru ja võileibu ning õhtusöögiks on toekas praad,“ rääkis Terep. Nii leiab ühe toitlustaja õhtusöökide hulgast näiteks guljašši, kanakastme, pilaffi ning lihapallid erinevate lisanditega, lisaks käib õhtusöögi juurde magustoit, mis on näiteks mõni puuvili, kissell, jogurtijook või kohuke. Info iga koolimajutuse toitlustuse ja toidu koostisainete kohta on kooli infostendil.

Lõunasöögi söövad peolised enamjaolt väljakul. Mõnel päeval võib juhtuda, et mõni koor, tantsurühm või orkester sööb lõunasöögi ka koolis. Väljakutel tehakse osalejatele lõunasööki Salvesti supipõhjadest. Nii on menüüs seljanka, värskekapsasupp, hernesupp ja värskekapsaborš, suu saab magusaks jäätise ja mõnel päeval ka kohukesega. Info suppide koostisosade kohta on üleval ka laulu- ja tantsupeo kodulehel. Lisaks on kodulehel meelespea peolistele, kuidas välisööklates toimida tuleks. 

Nälga ei jää ka taimetoitlased, kellele on lõuna- ja õhtusöögiks ette nähtud eraldi toit, kus liha on asendatud mõne muu valguallika või alternatiiviga.