Veljo Tormise muusika rikastab igat laulupidu

Tänavu möödub 95 aastat Veljo Tormise sünnist. Alates 1969. aastast, mil esmakordselt kõlas Tallinnas laulukaare all tema kantaat ‟Laulu algus”, ei ole ükski laulupidu möödunud ilma Tormise muusika kõlamiseta. Erinevad kooriliigid on laulnud nii pikki kui lühikesi teoseid, nii rahvamuusika-ainelisi kui ümbritsevat aega peegeldavat loomingut.

Kuid see, mille järgi Veljo Tormist kui eesti koorimuusika suurkuju teatakse ja hinnatakse, on tema aktiivne tegutsemine meie vanema muusikapärandi elusana hoidmisel.

Intervjuus 20 aastat tagasi ütles Veljo Tormis:

‟Peame mõtlema, kuidas sinna formaati [laulupeole] mahutada regilaulu, või üldse eesti rahvalaulu. Eks seda on püüdnud kõik mõtelda, alates Mart Saarest, Kreegist ja teistest. Juba Karl August Hermann ja Miina Härma mõtlesid selle peale. Igaüks omamoodi, oma ajas.” 

Eelseisval laulupeol on kavas viis Veljo Tormise teost. Lastekooridelt ‟Kust tunnen kodu”, Tauno Aints tegi instrumentaalseade ‟Modaalsetest etüüdisest”, meeskooridelt kõlavad ‟Sõttaminek” ja Gustav Ernesaksale pühendatud ‟Laulja” ning segakoorid esitavad samuti Ernesaksale pühendatud ‟Meelespea”.