Aastakümneid vanad väljakumärgid aitavad tantsijatel täpselt paikneda
Kalevi staadioni peaväljaku märgid pärinevad 1980. aastatest. Elastsest plastist kollased, sinised, punased, valged ja mustad täpid teenivad pidu siiani ning on korraldajate sõnul kullahinnalised. Sellest, kuidas need platsile saavad ja mida tähendavad, räägib märgistuse juht Mart Saar.
Tantsuväljakud on märgistatud, tantsijatele vajalikud täpid on maha pandud nii Kalevi staadioni peaväljakul, kus toimuvad tantsupeo etendused, kui ka harjutusväljakutel, kus tehakse jõudsalt proove. Märgistused on liigijuhtidele olulised jooniste tegemisel ja tantsijatele vajalikud mustrite loomiseks.
„Kokku on Kalevi keskstaadionil maha pandud ligi 1600 märki, mis on eri värvi ja suurusega,“ räägib tantsupeo märgistuse juht Mart Saar. Lisaks on Kalevi staadioni peaväljakule eraldi märgitud tantsupeo logo. „Keeruliste jooniste puhul, nagu näiteks selleaastane tantsupeo logo või teinekord ka Eestimaa kaart, oleme väljakule selle piirjoone eraldi maha märkinud,“ selgitab ta. Logo on märgitud väikeste kollaste ja valgete knopkadega.
Põhi- ja harjutusväljakuid märgistatakse mõnevõrra erinevalt. „Täisväljakud on Kalevi peaväljak, Kalevi treeningväljak ja veel kolm väljakut – kokku viis väljakut,“ loetleb Saar. Ülejäänud väljakutel on tähistatud vaid suured märgid, vahemärke ei ole. Kunstmuruga väljakutel on suured märgid tehtud markeerimisvärviga.
Kogu Kalevi keskväljak on risti-põiki märgistatud iga kahe meetri tagant punaste ja mustade täpiridadega. Lisaks neile on iga kümne või kaheteistkümne meetri järel üks suur kollane või sinine numbrimärk. Kui läheneda väljakule külgedelt, ootavad seal tähed, et tantsijatel oleks kergem orienteeruda. „Kui tuled trepist alla, siis sa pead teadma enda numbrit – kas lähed 12 pealt sisse või hoopis 13 pealt,“ selgitab Saar ka väljaku kõrval olevaid lisanumbreid.
Suured märgid, mis väljakutele jõuavad, on ajaloolised. „Suured ja ka väikesed märgid on meil 1980. aastatel tehtud, need on väga heast plastist – vetruvad ja pehmed,“ ütleb Saar. Ta näitab vanu, aga hästi toimivaid ja kalliks saanud suuri kollaseid ja väikseid sinised märke, lisaks musti knopkasid. Ta lisab, et need märgid üldjuhul katki ei lähe.
Selliseid ajaloolisi märke oli alguses kokku kahe Kalevi keskstaadioni suuruse väljaku jagu ehk ligi 3200. „Need head märgid hakkavad lõppema, need kollased ja sinised märgid on ikka kulla hinnaga,“ on Saar veendunud. Ta lisab, et on mõelnud võimalusele sarnaseid märke 3D-printeriga tulevikus juurde teha.
Märgistamine on matemaatiline töö. Teinekord tuleb märkide mahapanekul mööndusi teha, sest väljakute mõõtmed ei ole täpselt 60 × 90 m. „Meeter ei ole siis ka enam meeter,“ naljatleb Saar. Lisaks on igal tantsupeo joonisel märgitud mõõtkava, mille järgi teeb lavastaja joonised. See kõik peab väga täpselt kokku sobituma.
„Kalevi peaväljakut märgistame väikse kambaga, 19–20 inimest, ligi kolm tundi,“ kirjeldab Saar. Sel aastal alustas meeskond väljakute märgistamisega reedel, 25. juunil ja lõpetas pühapäeval, 27. juuni pärastlõunal. „Tegime järjest nii vihma kui ka tuulega,“ kirjeldab ta väljakutel käimist ja sõnab, et abiväljakute märgistamine võtab vähem aega, sest seal on vähem märke.