Võrumaa kuraator: tantsijate meeleolu on ülev ja peagi saabuvad pealinna ka ülejäänud peolised
Teatavasti liituvad tantsijatega peagi ka laulupeolised ja elu koolimajades muutub kitsamaks. Kuraatoritele tähendab see justkui inimtetrise mängimist, sest kõik ööbijad tuleb majutust pakkuvatesse koolimajadesse ära mahutada. Kuidas proovid seni kulgenud on ja mida järgmised päevad endast kujutavad? Püüdsime tiheda graafiku kiuste kinni Võrumaa kuraatori Kristi Valsi ning uurisime, kuidas seni läinud on ja mida toob tulevik koolimajades ööbijatele.
Kuidas Võrumaa rühmadel tantsupeol seni läinud on?
„Proovid on seni kulgenud hoogsalt ja rõõmsas rütmis! Võrreldes varasemate aastatega on meil uus koolimaja ja meie kollektiividele on harjutusväljakud tavapärasemast kaugemal. N1 rühmadel tuli Sütiste tänavalt Saksa Gümnaasiumist suisa Viimsisse sõita. Bussisõidud on jällegi omamoodi erilised – kui üks tantsija bussi ei mahu, hüppab kogu rühm bussist välja ja oodatakse järgmist bussi.
Proovipäevad on pikad, kuumad ja hoogsad. Aga kagukandi liigis on nii mõnus energia, sest ollakse kahe maakonnaga koos, kellega on varem ühiseid pidusid korraldatud, ja koostöö nendega on väga hästi sujunud. Eriti toredaks teevad päevad meie inimesed ja nende energia. Meie lasterühmade juhendajad on lausa nii energilised, et pärast pikka proovipäeva minnakse veel spasse, vanalinna jalutama, poodidesse, loomaaeda … või mängitakse õhtul kooli staadionil. Ja tantsijad on imetlusväärsed! Pikkade proovipäevade kiuste on veel õhtulgi kõigil näod naerul ja hing tantsib – mõni rühm lihvib õhtuti kooli koridoris samme.“
Milline on eluolu majutusasutustes ja kuidas peagi saabuvad ülejäänud peolised seda muudavad?
„Majutusega ollakse rahul, tuttavaks on saadud nii oma madratsi kui ka tantsurühmaga kõrval klassiruumis. Lisaks teeme igal õhtul enne öörahu väikese ringi, et uurida, kuidas meie inimestel seni läinud on. Näiteks ühe juhendaja 9-10-aastane poeg, kes on teist korda peol, ei tahtnud alguses üldse proovides käia ega tantsupeole tulla. Siin on aga nii tore, et juba esimesel õhtul hakkas ta oma rõõmsaid emotsioone jagama ja järgmiseks tantsupeoks rühma komplekteerima!
Samas on koolimajades õhtuti mõnus vaikus. Klassiruumides jutustatakse vaikselt, harjutatakse tantsusamme ja veedetakse lihtsalt heas seltskonnas aega. Õhus on erinevatele lihastele mõeldud salvide ja kreemide lõhnad, niisamuti jagatakse omavahel magneesiumitablette, et järgmisel päeval lihasvalu vältida. Staap hoolitseb meie eest väga hästi ja on kurb mõelda, et pool peonädalast on juba läbi.“
Kui tänaseni on päevad olnud rahulikud, siis homsest liiguvad koolimajadesse ka laulupeo kollektiivid. Hetkel ongi kuraatorid ametis kõikide maakonnarühmade majutuse organiseerimisega. „Loodame, et siis on muljed samad, mis täna,“ sõnas Vals.
Lapsed leiavad koolis toredasti tegevust: tahvlile on ilmunud juhend haigeks jäämiseks, ning fuajeesse on ehitatud “Ööabi” oksjon.