Kalevi Keskstaadionil aidatakse abivajavaid rahvariideid
Tõenäoliselt on kõik tantsijad, kes on mõnel tantsupeol osalenud, tuttavad Eesti Rahva Muuseumi telgiga „Rahvarõiva abi“, kus aidatakse parandada ootamatult katki läinud rahvariided. Nagu ikka on peaproovini telgis elu rahulik, kuid rahvarõivais proovid toovad endaga kaasa ka parandamist vajavad rahvariided.
Eesti Rahva Muuseum (ERM) on alati olnud rahvariiete alase teadmuse eestkõneleja, ning alates 2014. aastast on ERM osalenud lauluväljakul tegevustelgiga ning Kalevi Keskstaadionil osutanud tantsijatele igakülgselt rahvarõivaalast abi. Sel aastal on telk paigutatud tuletorni kõrvale, et lavale minnes ning sealt tulles oleks abi käepärast võtta.
„Rahvarõiva abi“ tiimi kuuluvad ERMi erinevate osakondade töötajad, kes on tekstiilidega kokku puutunud, näiteks konservaatorid ja säilitajad, rahvakultuuri teabekeskuse kuraatorid ning ERMi rahvarõivaste kooli õpetajad. Igal tantsupeol on kohal vähemalt kaheksa inimest, kes abistavad tantsijaid varajastest hommikutundidest hilisõhtuni.
Kadunud nööbid, rebenenud püksid ja liiga suured seelikud
Rahvarõiva kiirabi „meedikute“ sõnul oli eile pigem rahulik ning abi vajati enim seelikute ning pükste parajaks õmblemisel, kaotatud nööpide asendamisel ja katkiste pastelde-kingade parandamisel. Täna ei jõudnud meie uudiskirja reporter isegi „meedikutega“ rääkima, sest telgi ümber oli meeletu tunglemine – kõigil oli vaja usinaid abikäsi, et riided kärmelt parandatud saaks. ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse juhataja Ellen Värvi sõnul õmmeldi täna nööpe, parandati pükse ja paigati särke. Seejuures oli tarvis parandada ka üle 120 paari pastlaid ning kingi. „Põhiprobleem on lahtitulevad tallad ja sissekulunud augud. Niisamuti paikasime ja pikendasime ka pastelde rihmasid,“ rääkisid rahvarõiva „meedikud“.
Värvi sõnul ei ole hoogsa tantsu järel telki liduvad ning katkiste nööpide tõttu pükse ülalhoidvad mehed midagi uut. Niisamuti on täna palju tegeletud ka erinevate plekkide eemaldamisega. „Kui vihma sajab, tekivad poriplekid, kui on tuuline, lendavad naistel käised üle pea ja tulevad huulepulga ja jumestuskreemi plekid,“ tõi ta näiteks. Täna täheldati peamiselt asfalti ning mahlaplekke.
Lisaks jagab „Rahvarõiva abi“ soovijatele ka näpunäiteid, kuidas rahvariideid õigesti kanda. „Näiteks saame näidata, kuidas vööd siduda, tanu pähe panna või ehteid sättida,“ sõnas Värv.
Varasemad kogemused on näidanud, et kaasas peavad olema niidid-nõelad, õmblusmasin, aga ka teip ja puhastusvahendid
ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse juhataja Ellen Värvi sõnul on aja jooksul töid kirja pandud ning selle põhjal täiendatud ka kaasavõetavat varustust. „Kindlasti on kaasas õmblusmasin, triikraud, niidid-nõelad-nööbid ja erinevad kangad,“ rääkis Värv. Kaasavõetud kangajuppidega saab parandada rebenenud pükse, kingade ja pastelde parandamiseks on kaasas liim (aga mitte needid), nahk ja pastlapaelad ning isegi tugev teip.
„Kui õues oli niiske, siis ei saanud me kingi liimida. Tõmbasime siis lihtsalt musta värvi teibi ümber kinga nina, et tallad kinga küljes püsiksid,“ kirjeldas Värv. Plekke eemaldatakse peamiselt nõudepesuvahendi lahuse ja sapiseebiga, olenevalt plekist kasutatakse ka piiritust, tärpentiini, isegi glütseriini.
