Rahvamuusikud lihvivad kokkumängu ja esitused ühtseks peoks
Täna, päev enne suurt rahvamuusikapidu, käib Vabaduse väljakul hiliste õhtutundideni vilgas sagimine – viimne kui detail saab paika seatud, et anda esinemistele ja kokkumängule viimane lihv. Õhus on ootusärevust ja pidulikkust, ent ka siirast rõõmu taaskohtumisest.
Rahvamuusikapeo ettevalmistus on nõudnud enam kui aasta pikkust tööd. Selle aja jooksul on toimunud mitmeid laagreid, ühiseid harjutamisi, bändide ja orkestrite proovipäevi. Proove on tehtud ka piirkonniti, kuid täna on kogu rahvamuusikute kogukond koos – selleks, et siduda kõik üksikud killud üheks suureks peoks.
„Tänane päev on tehniliselt väga oluline – kõik lavale peale- ja mahaminekud peavad sujuma kiiresti ja vaikselt. Seame paika ka ühised algus- ja lõpunumbrid. See on kui pusle, mille iga osa peab õigesse kohta sobituma,“ selgitab loomingulise meeskonna assistent Raul Markus Vaiksoo.
Laval kohtuvad tänavu ka täiesti uued pilliliigid: karmoškad, hiiu kandled ja mandoliinid. Kõrvuti traditsiooniliste torupillide, viiulite, lõõtspillide ja kanneldega loovad need ainulaadse kõlapildi.
Lisaks on seekord eriline rõhk solistidel – iga liigi eesotsas on meister, kes on oma kogukonna eestvedaja ja suunanäitaja. Torupillide solist on Lauri Õunapuu, kannelde liigis astuvad üles Aivar ja Martin Arak, mandoliinide puhul neli orkestrijuhti, hiiu kandle puhul ansambel Puuluup ning karmoškade liigis Piret Aus. Koondorkestriga astub üles Maimu Jõgeda.
„Solistid ei ole pelgalt virtuoosid – nad on kogukonna hääled, pärimuse hoidjad,“ rõhutab rahvamuusikapeo kunstiline juht Helin Pihlap. Ka peo repertuaar on mitmekesine – selles kohtuvad ehedad pärimuslood, tänapäevased töötlused ja autorilooming.
„Lemmikut on raske välja tuua, aga üks lugu, mis mind tõeliselt puudutab, on „Karjaskäimise lugu“ viiulitele. Kärt Tambeti imeline seade toob pisarad silma – sikusarve kõla ja karjaste huiked – see on lihtsalt geniaalne. Rahvamuusika ei pea alati olema naerusui, vahel peitub õnnelikkus ka kurbuses. Seda peab oskama tunda, et olla kestvalt õnnelik,“ jagab Vaiksoo.
Torupillimängija Mari Meentalo jaoks on seekordne pidu erakordne mitmel põhjusel. Lisaks sellele, et ta on rahvamuusikapeol osalemas juba kolmandat korda, kõlab tema bändi Oopus lugu „Nõidus“ pealinna tantsurühmade etteastes „Aheltaig“.
„Laulu- ja tantsupeol olen osalenud alates esimesest klassist – tantsijana, hiljem lauljana. Mul on siiras rõõm, et pärimusmuusika on saanud nii paljude jaoks omaseks – seda saab kaasa laulda, tantsida ja südame pealt kuuldavale tuua,“ ütleb Meentalo.
Homme astub lavale lausa 43 torupillimängijat, mis on Eesti mõistes täiesti ainulaadne. „Torupillimängijad on sageli üksikmängijad. Nüüd oleme kõik koos – mõni on tulnud isegi välismaalt spetsiaalselt rahvamuusikapeo jaoks,“ rõõmustab Mari.
Ühtne algus ja lõpp seob peo kokku
Tänavuse rahvamuusikapeo südameks on ühised algus- ja lõpunumbrid. See loob ühtsustunde ja sümboliseerib rahvamuusika kogukonna ühtekuuluvust. Kokku astub peol üles 88 kollektiivi ja 65 üksikmängijat – ühtekokku 765 muusikut.
„See pole lihtsalt statistika – see on tunnistus rahvamuusika elujõust. Lavale ei astu lihtsalt muusikud, vaid kogukond, kes loob midagi, mis kõlab siin ja praegu – ent kannab endas sajandite häält,“ ütleb Pihlap.
„Usun siiralt, et kavas on kõigile midagi – on põnevat avastamist, toredat äratundmist, on ehedat pärimust ja täiesti uut loomingut, on rahulikumaid nautlemise lugusid ja on hoogsaid tantsulugusid,“ sõnab Pihlap ja kutsub publikut kaasa tegema – kogu peo vältel kaasa laulma ja lava ette ühiselt tantsu keerutama!
Kõigile huvilistele avatud rahvamuusikapidu toimub homme, 4. juulil kell 14.00 Vabaduse väljakul.