Kuidas toimub laulupeo helindamine?
Selleks, et kostuv oleks selge ja arusaadav on vajalik põhjalik eelplaneerimine enne laulupidu. Ka see ei ole vähem tähtis kuidas tehnika on lauluväljakule paigutatud. Kohapeal saab helisid vajadusel võimendada või vähendada, tasakaalu otsida. Selle kõige eest hoolitsevad heli projektijuht Rainer Koik ja helirežissöör Haar Tammik koos meeskondadega.
Laulupeo heli projektijuhiks on riikliku hanke võitnud Rainer Koik, Eventechist. Üheks tema ülesandeks on meeskonna kokku panemine. “Väga tugev meeskond on meil, neil on palju varasemat kogemust” kiidab Koik. Tehnilisema poole pealt on ülesannete nimistik pikk: “Mõtlesin välja kõlarite lahendussüsteemi, helipultide süsteemi, ühendussüsteemid, koori mikrofonide plaani ja orkesti mikrofoni plaani.” sõnas Koik. Samuti on Koik kõneisikuks, kelle poole pöördutakse heli puudutavate küsimustega.
Helimeeste elu teeb kergemaks põhjalik planeerimine. Esmakordselt joonistati valmis 3D versioon Lauluväljakust. See võimaldab märkida kaardile ära tehnika ning kontrollida selle sobivust enne reaalset paigaldust. Kasuks tuleb see ka kaamerameestele, kes teavad arvestada kas midagi varjab vaadet või mitte. Lisaks on erinevaid piiranguid, millega tuleb arvestada. Tornide kandevõime piir on inseneri poolt väljaarvutatud. “Selle järgi teame kuhu ja kui palju saab riputada bassikõlareid. Samuti saame selle järgi määrata sagedusi erinevalt, et heli kostuks võrdselt hästi.” sõnas Koik. Ka kõlarite platsile paigutamine on keerulisem, sest neid võiks võimalikult vähe näha olla. “Iga nurk ja iga koht on vajalik, et ei oleks midagi üleliigset.” Käin platsi peal ja kuulan kuidas miski kõlab, talletan need teadmised. Ideaalset asja ei saa kohe teha, tuleb käigupealt palju lahendusi teha.” lisaks Koik.
Üle ega ümber ei saa ka erinevateks ilmastikuoludeks valmistumisest. Kuigi ka varasemalt pole suure sajuga pidu jäänud seisma, pannakse sel aastal veel suuremat rõhku sellele. “Varasemate pidudega võrreldes on kogu orkester kõrgemal. Seda selleks, et olenemata, mis ilm meil tuleb on orkestriga kõik korras. Nende pillid on väga kallid ja samuti tuleb pillimehi ise hoida.” sõnab Koik. Samuti on tähtis, et pidu ei jääks seisma turvalisuse tõttu ja, et lauljatel oleks kõik vajalik olemas.
Helinduse vajalikkuse mõistmiseks toob Koik paar näidet. “Koor kõlab naturaalselt hästi esimesed 50 meetrit, ilusti kosta. Sellelt kauguselt on vähem kuulda orkestrit ja soliste, neid tuleb võimendada. Kaugemale kui 50 meetrit naturaalse koori kõla vaibub ja siis tuleb jällegi koori võimendada. Orkestrit pole vaja. Just selle tasakaalu leidmine ongi oluline!” ütleb Koik. “Kunagi oli minul unistus olla laulupeo helirezissöör, kõige suurem unistus üldse. Projektijuhina mul seda võimalust ei ole, sest ma pean ju pidevalt ringi liikuma.” lausub Koik. Laulupeo helirežissöör on Haar Tammik, kes liitus algselt Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA poolse eksperdina.
Haar Tammiku ülesandeks on kontrollida, et erinevad helid oleksid tasakaalus. Tema miksib kõik omavahel kokku, lisab juurde taustahelid ning kõned. “Haarale andsime selle helipuldi mida ta soovis. Proovime tehniliselt teha nii, et ta saab head tööd teha. Kui meie oleme Eventechi meeskonnas tehnilised inimesed siis Haar on mõnes mõttes kunstnik. Tema visualiseerib kuidas miski võiks toimida ja meie proovime seda tehniliselt teostada.” sõnab Koik. Lisaks on Tammiku ülesandeks suhelda otse ka autorite ja dirigentidega – räägib nendega ja rahustab neid.
Laulupeo helirežissöör Haar Tammik aitas kokku panna hanget, mille võitis Eventech. “Hästi kasulik on kui sama isik, kes paneb kokku hanke tuleb seda ka päriselt tegema. Siis on see olukord, et sööd enda tehtud suppi.” ütleb Tammik. Tammik ei ole enda ülesannetes üksi, tal on kolm abilist. “Mul on kolm suurepärast abi režissööri. Ühe roll on olla monitori puldis lava peal. Tema miksib kogu heli mida kuulevad lauljad. Orkestri heli kanaleid on kusagil 80 ringis. Tema teeb nendest 4-10 gruppi, mis on paremini hallatav. Kolmas haldab 50-60 mikrofoni ja paneb nendest kokku siis koori pildi. Koor jõuab Haarani ühe grupina.” Väiksemateks gruppideks jagamine on väga vajalik.
“Kui sul on 60-80 heli sisendit ja kui on kuskil mõni probleem tekkinud siis sa ei jõua kuulata üldpilti.” sõnas Tammik. Väiksema arvu gruppidega on see võimalik ja tagab parema tulemuse.
“Mis võiks veel inimesi huvitada on see, et, laulukaar on nii suur. Seal lauljad kuulevad heli viitega. See on osalt meile ka õnnistus, et ajalised viited on nii suured. Laulja peab dirigenti kuulama.” ütleb Tammik lõpetuseks.