Rahvamuusikapeo 765 muusikut panid Vabaduse väljakul rahva tantsima ja laulma

4. juulil toimus Vabaduse väljakul rahvamuusikapidu, mis oli osa üldlaulu- ja tantsupeost „Iseoma“. Rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap ütles, et intensiivne ettevalmistustöö kandis vilja ja rahvamuusikute suur pidu läks igati korda. Esinejad on rõõmsad ja publik, keda oli üle ootuste palju, võttis peo soojalt vastu kohe esimestest minutitest, spontaanselt lauldi kaasa ja tuldi lava ette ühiselt tantsu keerutama.

Tänavu kohtusid rahvamuusikapeo laval kõrvuti traditsiooniliste torupillide, viiulite, lõõtspillide ja kanneldega täiesti uued pilliliigid: karmoškad, hiiu kandled ja mandoliinid, luues ainulaadse kõlapildi. Rahvamuusikapeo südameks olid sel korral ühised algus- ja lõpunumbrid. See lõi ühtsustunde ja sümboliseerib rahvamuusika kogukonna ühtekuuluvust. Kokku astus peol üles 88 kollektiivi ja 65 üksikmängijat – ühtekokku 765 muusikut Eestimaa eri paigust.

„See pole lihtsalt statistika – see on tunnistus rahvamuusika elujõust. Lavale ei astu lihtsalt muusikud, vaid kogukond, kes loob midagi, mis kõlab siin ja praegu – ent kannab endas sajandite häält,“ ütles rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap. Eriti tähelepanuväärne oli näiteks 43 torupillimängija ühine esinemine, mis on Eesti mõistes harukordne. Torupillimängijad on traditsiooniliselt pigem üksikmuusikud, ent täna kõlasid nende pillid üheskoos.

Eriline rõhk oli ka solistidel – iga liigi eesotsas oli meister, kes on oma kogukonna eestvedaja, pärimuse hoidja ja suunanäitaja. Torupillide solist oli Lauri Õunapuu, kannelde liigis astusid üles Aivar ja Martin Arak, mandoliinide puhul neli orkestrijuhti, hiiu kandle puhul ansambel Puuluup ning karmoškade liigis Piret Aus. Koondorkestriga astus üles Maimu Jõgeda.