Eile õhtul lõppes XXI tantsupidu
Reede õhtul tegid 10 938 tantsijat Kalevi Keskstaadioni murul XXI tantsupeo „Iseoma“ viimased tantsusammud. Pärast viit proovipäeva ja 11 erineval väljakul treenimist sai pidu eile lõpu kolmanda tantsuetendusega. Tantsupeo etendusi vaatas kohapeal kokku ca 44 000 inimest.
Pidu algas 3. juulil peaproovetenduse ja esimese tantsuetendusega. Esimesel tantsuetendusel süüdati tantsupeotuli, avakõne pidas Eesti Vabariigi peaminister Kristen Michal ja Anna Raudkatsi fondi stipendiumi pälvis tantsupedagoog, uurija, koreograaf-lavastaja Angela Arraste. Peaproov-etendusel töötasid kirjeldustõlgid, kelle abiga said nägemispuudega külastajad tantsuetendusest osa. Samuti oli esmakordselt võimalik kompida Kalevi Keskstaadioni maketti, mis aitas staadionit ja sinna moodustatavaid tantsumustreid paremini mõista.
Viimane, 3. tantsuetendus algas pärgamistseremooniaga ja kõik tantsupeo liigijuhid said kaela tammepärjad. Pärjad asetas tantsupeo juhtide õlgadele aujuht ja peo pealavastaja Helena-Mariana Reimanni ema Ene Jakobson. Tantsimine algas eriliselt võimsa väljamarsiga. Etendusel viibisid Eesti, Läti ja Leedu presidendid, kes tegid ka ühispildi.
Tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann tõdes, et kohe pärast peo lõppu on keeruline mõtteid koondada, sest emotsioone on palju ja tundeid on raske kirjeldada. „Loodan, et tantsijate kaunid mustrid ja lugu, mida nad tantsuväljakul jutustasid, jõudis vaatajateni. Minu hinges on soe tunne ja lavastajana olen hästi tänulik, et meie tublid tantsijad, nende juhendajad ja kogu peo kunstiline toimkond võtsid vaevaks minuga see teekond kaasa teha. Nagu ikka, saatis meid proovides Eestimaa ilm – oli lõõskavat päikest, tuult ja väikest vihmasabinat, kuid proovides ja etenduste ajal nägin õnnelikke inimesi ja see ongi kõige olulisem!“
Tiina, kes tantsib Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansamblis „Kuljus”, jagas pärast 3. tantsuetendust värskeid muljeid: „Olin valiksegarühma tantsija ja pidu meeldis väga! Meie tantsud kandsid edasi mitmeid emotsioone: lõbus, iseteadlik, sügavalt naiselik/mehelik. Tantsude paigutus oli selline, et oli ka aega valmistuda nende emotsioonide edasikandmisteks. See kõik kokku moodustas kombinatsiooni, mis võimaldas tantsijal anda tantsumurul endast palju ja publikust saada vastu veel rohkemgi.”
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Margus Toomla luges peo õnnestunuks, kuid lisas, et korraldajal siiski väljakutseid jagus. „Sel korral tantsis staadionil rekordarv inimesi, mis tähendas, et ka peo korralduslikud mõõtmed olid mõnevõrra suuremad.“ Ta tõdes, et ainult koos paljude heade inimestega on võimalik nii mitmekülgset sündmust edukalt ja hästi korraldada.
„Tundub, et tekkimas on uus kaunis traditsioon tantsupeol, sest ka sel korral tehti staadionil abieluettepanek,“ ütles sihtasutuse juht.
„Peo ettevalmistus, proovipäevad ja etendused möödusid staadionil sujuvalt. Kui lõõskava päikese ja vihmavalinguga on kogenud tantsupeolised juba tuttavad, siis sel korral tuli tuul üllatama ja meid kõiki proovile panema,” ütles Kalevi tantsuväljaku korraldusjuht Theo Kehlmann. „Saime ka selle proovikiviga hakkama ja tantsija on igal juhul üks vapper tegelane!“
Meditsiiniteenistuse juhi Erik Vellerammi hinnangul läks XXI üldtantsupidu „Iseoma” esmaabi vajajate seisukohast hästi. „Kindlasti mängis siin rolli ilm – etenduse päevadeks andis suur kuumus järele ja kui prooviperioodil oli esmaabi poole pöördujaid rohkem, siis etendused läksid varasemate aastate tanstupidudega võrreldes rahulikumalt,” kinnitas ta.
Väga olulise osa pöördumistest moodustasid kergemad kaebused, mille sai lahendada kohapeal, näiteks oli vaja plaastrit või valuvaigistit. „Peamised tantsijate kaebused puudutasid katkihõõrutud jalgu või hüppeliigeste põrutust, aga ka lihtsalt väsimust, sest pikkade päevade jooksul kippus söömine, veejoomine ja puhkus ununema,” rääkis Velleramm.
Tantsijad sõid pea- ja harjutusväljakute toitlustusaladel kuue päevaga ca 57 000 portsu, s.o 23 tonni suppi.