Laulupeo avakontsert tõlgiti esmakordselt viipekeelde
Eile tõlgiti esmakordselt laulupidude ajaloos avakontsert täies mahus eesti viipekeelde, tänane põhikontsert tõlgitakse viipekeelde kolmandat korda. Kontsertidele korraldatud tõlget vahendab teleülekandena ka ERR.
Kuulmislangusega inimesed said XXVIII laulupeo „Iseoma“ avakontserdist vahetult osa eesti viipekeeletõlke abil, mida sai jälgida spetsiaalsesse sektorisse paigutatud ekraanilt ning peale selle aitas repertuaari vahendada lisaekraan kirjutustõlke subtiitritega. Samast tõlkest oli võimalik osa saada ka kodudes ERRi teleülekande vahendusel ETV2-s.
Lauluväljaku spetsiaalselt kohandatud sektoris sai viipekeele tõlke vahendusel peost osa kümmekondkurti ja vaegkuuljat.
„Olen väga tänulik, et meie peale on mõeldud ja on võimaldatud nii viipekeelne kui ka kirjeldustõlge,“ ütles viipekeele tõlke lahendusest osasaanu. „See on väga kasulik. Siin on meid vähe, aga kodudes vaatavad paljud laulupidu ülekande vahendusel.“
Tänavu on viipekeeletõlkide meeskonnas üheksa liiget, neist kaheksa on kuuljad ja üks kurt. Esimese päeva valikkontserdi andsid edasi viis tõlki, põhikontserdil ollakse kohal täies koosseisus, kuna päev on pikk ja tõlgitakse kogu kontsert algusest lõpuni. „Kui muusika ja laulupeod ei köida, on seda tööd väga raske teha,“ ütles laulupeo viipekeeletõlkide meeskonna koordinaator Getter Kreen ning lisas, et ettevalmistused viipekeeletõlkeks algasid juba varakevadel. „Meil oli vaja aega, et repertuaari süveneda ja põhjalikult ette valmistada.“
Tõlkide sõnul on laulupeo repertuaari ettevalmistamine mahukas ja loominguline protsess — vaja on süveneda nii sõnadesse, muusikasse kui ka emotsioonidesse. „Murretega on küll nii, et neid me viipekeeles edasi ei anna, me tõlgime teksti sisu eesti viipekeelde, murrak läheb kahjuks kaotsi. Peame murdekeelsest tekstist esmalt aru saama, et saaks seda tõlkida,“ ütles Getter Kreen. Samuti tuleb teksti kohandada kiire tempoga lauludel, jäädes seejuures võimalikult originaalilähedaseks. Kõige keerulisemaks peavad tõlgid aga instrumentaalteoseid, kuna neis tekst puudub ja kogu muusika tuleb tõlkida piltlikult, pillide ja kõlavärvide kaudu. „Meeskonna töös löövad kaasa ka kurdid nõustajad, kes hindavad tõlgete arusaadavust ja kvaliteeti,“ lisas Kreen.
Viipekeeletõlgid ise tegid oma tööd laulukaare all asuvas spetsiaalses stuudios. „Oleme ääretult tänulikud, et meile on võimaldatud tõlget teha siseruumis, siin on soe ja saame keskenduda oma tööle, mitte ei pea rinda pistma ilmaoludega, kus vihmas või õhtujaheduses hakkab külm ja käed jäävad kangeks. Siin on kõik olemas, isegi grimm,“ ütles Kreen uute töötingimuste kohta.