Laulupeo rongkäigu korralduse eest hoolitsesid 2 meeskonda
Viiekilomeetrine laulupeo rongkäik algab Vabaduse väljakult. Lähme ja vaatame, milliseid ettevalmistusi tehakse ning mida teekonnal Tallinna Lauluväljakuni avastame.
Vabaduse väljakul on näha esimesi märke kell 13 algavast rongkäigust. Väljakule viivad teed on liikluseks suletud ning igal ristmikul on liiklusreguleerijad. Kohal on ka päästeteenistus ja politsei. Tasapisi tuuakse maakondade kogunemispunktidesse lippe ja silte. Vabaduse väljaku sinise bussiootepaviljoni alla kogunevad neoonkollastes särkides inimesed. Kell saab 10 ning rongkäigu üldjuhi Ivar Kalda eestvedamisel algab koosolek. Laulupeo rongkäigu eest hoolitseb kaks meeskonda: üks Vabaduse väljakul, teine Lauluväljakul. Kahe meeskonna vaheline ühenduslüli on Kalda. Ta toob näite: rongkäik on osalejate jaoks nagu paadiga merele minek. “Meie saadame nad siit teele ja teises sadamas ehk Lauluväljakul on neil teine meeskond vastas,” ütleb Kalda.
Kuna põhjalik eeltöö on tehtud, arutatakse veel meeskonnaliikmete positsioonid ja sidepidamise küsimused. Meeskonnaliikmed liiguvad rongkäiguga kaasa alates viimasest kolmandikust. Liigutakse paarikaupa, üks neist kannab raadiosaatjat. Naine, kelle peas on rukkililledest pärg, aimab teadvat, miks raadiosaatjaid pole igas paaris. “Nendel, kellel pole kõva häält, nendel on raadiosaatja kaasas,” ütleb ta.
Bussiootepaviljoni teises otsas on ootel Ida-Virumaa maakonna varustus: sildid ja Eesti lipud. Silma hakkavad “Tantsuselts Jõhvikamoos”, asula silti meenutav “Alutaguse rahvamuusikud” ning puidust tehtud “Oonurme” silt. Varustuse on kokku pannud Ida-Virumaa rongkäigu eest vastutav Peeter Sööt. Ta ei lase end ilmal häirida. “Eesti inimene on vihmaga harjunud – ega siis ju pidu pidamata jää,” ütleb ta. Ida-Virumaalt on tulnud kokku 1000 inimest, rongkäigus liiguvad nad kaheksastes ridades.
Sellise suurürituse puhul on esmatähtis osalejate turvalisus. Politseid on tänaval näha nii jalgsi, ratastel kui ka autodega.
Liikudes mööda Pärnu maanteed Kohtumaja suunas, kohtan kahte jalgrattal politseinikku. Mees ratta seljas kinnitab, et nad on valmis kõigeks. “Meie liigume jalgratastega rongkäiguga kaasa,” ütleb ta. Politseiniku sõnul on sellist suurüritust inimestele väga vaja. “Rasketel aegadel on ühtekuuluvustunnet vaja ja muusika aitab seda kõige paremini luua,” lisab ta.
Üle tee, bussipeatuses, on end sisse seadnud Põka tantsurühm Hiiumaalt. Rühma liikmed on uhked, et nad on maakondade seas esimesed. “Maailmas on kolm suurt mereriiki: Hispaania, Inglismaa ja Hiiumaa,” lisab rahvarõivais mees. Küsides emotsioonide kohta enne rongkäigu algust, vastab tantsurühmast Anu: “Eile veel ei olnud mingit tunnet, aga nüüd on jälle käes see hurraa hetk.” Üks härrasmees lisab Hiiumaa murdes: “Kotu saab minna.”
Traditsiooniliselt ehib rongkäiguliste päid lilledest punutud pärg. Vabaduse väljaku ja Suur-Karja tänava nurgal on end sisse seadnud pärjategijad. Eile õhtul toodi lilled valmis ja kell 9 alustati meisterdamist. Karikakrad, rukkililled ja moonid seisavad vaasides. Kõige väljaku poolsemas paviljonis on tööhoos üks noorem ja üks vanem naine. Noorema pead ehib tema enda tehtud pärg. Vihma küll sajab, aga pärg peas on raske kurb olla. “Siin on 50 aastat lilli müüdud – rongkäigulised teavad, kust meid leida,” ütleb helesinises jopes proua.
Mööda Pärnu maanteed Lauluväljaku poole liikudes on näha üha rohkem inimesi. Väiksemad ja suuremad koorilauljate ning tantsijate grupid liiguvad Vabaduse väljaku suunas. Iga ristmiku juures on päästeteenistus, liiklusreguleerijad ja politseinikud. Hobujaama ristmikul istub toolil vanem härrasmees, kes mängib karmoškat. Möödujad tunnevad ära Saaremaa valsi viisi.
Kell on saanud 12 ja lauluväljakul alustab teine rongkäigu meeskond koosolekut. Nagu Vabaduse väljaku meeskonnalgi, on neil eeltöö tehtud ja korratakse üle viimased detailid. “Mõtleme läbi kogu teekonna Lauluväljakuni rongkäigus osalejate pilgu läbi,” ütleb koosolekut juhtiv Moonika. Viiekilomeetrise teekonna lõpus suunavad meeskonnaliikmed osalejad sööma. Vahepeal on sadu tihenenud ja Moonika teab täpselt, mis järgneb peole. “Tuleb korralik sokkide ja saabaste pesupäev,” ütleb ta. Kuid ilmast olenemata on ta kindel, et inimesed hoiavad teineteise tuju üleval.