TAGASIVAADE: 3, 2, läks! Kuidas tantsupidu käima lükati
Kalevi keskstaadionil näidatud kaunid mustrid on ainult üks osa suurest masinavärgist, mida nimetatakse tantsupeoks. Kunstilise poole kõrval hoolitses mitukümmend inimest tantsuetenduste tehnilise külje eest. Oma töö köögipoolt tutvustasid tantsupeo pealavastaja assistent Liina Eero ja muusikajuht Andre Maaker.
TAGASIVAADE: 3, 2, läks! Kuidas tantsupidu käima lükati
Kalevi keskstaadionil näidatud kaunid mustrid on ainult üks osa suurest masinavärgist, mida nimetatakse tantsupeoks. Kunstilise poole kõrval hoolitses mitukümmend inimest tantsuetenduste tehnilise külje eest. Oma töö köögipoolt tutvustasid tantsupeo pealavastaja assistent Liina Eero ja muusikajuht Andre Maaker.
Tavalise teatrietenduse puhul piisab üldjuhul ühest etenduse juhist, kes seisab hea selle eest, et valgus, heli ja näitlejad läheksid õigel hetkel peale. Tantsupeo etendus on oma mastaabilt aga nii suur, et etenduse tehniline juhtimine tuleb ära teha kahekesi. Nii seisidki muusikajuht Andre Maaker ja pealavastaja assistent Liina Eero kõrvuti tantsupeo kõigi kolme etenduse ajal Kalevi keskstaadioni läänetribüünil, kuid kummalgi oli oma töölõik.
Liina Eero oli kõrvaklappide abil ühenduses peo assistentidega, kes seisid staadioni eri osades ja liigutasid masse – nende valvsa pilgu all tulid rühmad pärast etteastet väljakult maha ja uued läksid peale. „Assistentide osa ei saa kuidagi alahinnata, nemad jagasid mulle olulist infot sellest, mis ei olnud minu vaateväljas,“ rõhutas ta.
Muusikajuht Andre Maaker andis korraga märguande helipuldile ja kahele videomeeskonnale. Näiteks: „Laul number 3: „Vürtsikas Mai“, 3, 2, läks!“ Mõne pala puhul kehtis kokkulepe, et uus muusika käivitub, kui tantsijad on jõudnud kokkulepitud punkti. Kuna helipuldis oli vaateväli mõnevõrra piiratud, tuli Liinal mõnikord liikuda puldist kaugemale, et anda õigel hetkel märguanne Andrele, kelle käskluse peale sai helimees omakorda järgmise laulu käima panna.
Muusikajuhi sõnad olid olulised mitmele meeskonnale. Tantsuetendustest tegi otseülekannet kaks võttetiimi. Esmalt muidugi Eesti Rahvusringhääling oma televaatajatele, kuid otsepilti näitas ka väljakule üles seatud ekraan. Kahe ülekande eesmärk oli mõnevõrra erinev. Väljaku publiku jaoks oli oluline näha võimalikult hästi kauneid tantsumustreid, eriti kui istekoht juhtus olema allpool ja kõik murul moodustunud kujundid ei pääsenud palja silmaga vaadates mõjule. Eesti Televisioon kajastas pidu laiemalt. „ETV ülekande režii on sekundipealt paika pandud. Režissöör on kohtunud kõikide liigijuhtidega, et koos otsustada, mida on igas tantsus oluline näidata, millal ja mis plaani kasutada,“ kinnitas Eero. Ülim täpsus on tantsupeo teleülekande puhul vältimatu. Kuna platsil toimetas kaks võttegruppi, pidi hea seisma ka selle eest, et operaatorid üksteisele ette ei jääks.
Esimest korda kasutati tantsupeo etenduste ajal vaheklippe, mida näidati liikide vahetekstide ajal nii kohapeal ekraanil kui ka teleülekandes. Kõik see tegi etenduste tehnilise poole väga nõudlikuks.
Päris karvapealt ühesugused kõik kolm tantsupeo etendust ja peaproov-etendus siiski polnud, kasvõi juba ava- ja lõputseremoonia tõttu. Muusikajuht Andre Maaker timmis kolmanda etenduse lõpumarsiks mõeldud muusika pikkust veel etenduse eel ennelõunal. „Meil tuli seekord kogu tantsupeo muusika fonogrammilt, kuid samas oli oluline, et muusikat saaks viimase hetkeni muuta – kui on vaja mõnd kohta pikendada või lühendada,“ selgitas ta.
Ja lõpuks ei saa kunagi öelda, et tantsupeol pole kohta ootamatuteks lõbusateks seikadeks. Seda võivad kinnitada kõik, kes nägid, kuidas esimese etenduse ajal käivitus ootamatult staadioni muru kastmissüsteem, mis enne kinni panemist suutis mitu tantsijatki märjaks kasta.
