Vihmale vaatamata oskavad inimesed enne avakontserti oma tuju üleval hoida

Ilmateade ei eksinud ja enamik päevast on olnud vihmane. Kuid ega vihma pärast pidu pidamata jää! Lauluväljakul avakontserti ootavad inimesed ei lase oma tujul langeda.

Silja tuli laulupeole Lasnamäelt. „Hakkasin kodust liikuma juba kell 13, et jõuda siia ajaks, mil rongkäik jõuab lauluväljakule,“ ütles Silja, kes tuli kaasa elama oma tütrele ja lapselapsele. „Tütar laulab Audentese gümnaasiumi naiskooris ja lapselaps riigigümnaasiumis.“ Eriti meeldivad Siljale lõpulood, mis on meloodilised ja ilusad. Esimesena tuleb talle meelde „Ta lendab mesipuu poole“.

Tõnu tuli laulupidu vaatama Sakust. „Tulin siia oma elukaaslase ja lapse pärast. Naine laulab Saku segakooris Tuljak ja laps mängib Saku keelpilliorkestris HKO.“ Tõnu teab põhjust, miks laulupeo traditsioon on püsinud. „Ma arvan, et see on geneetiline, kaasa sündinud,“ vastas ta. Tema lemmik on „Ta lendab mesipuu poole“, kuid teine valik on „Koit“.

Lisett-Marii elab laulupeo linnas. Ta oli täna vabatahtlik toitlustusalal ja kui seal töö lõppes, tuli rongkäiku vaatama. Nüüd elab ta kaasa kahele oma kooli koorile. Varem on ta laulupidudel käinud kaks korda. „Mind toob tagasi just see ühtsustunne. Kuidagi nii hea tunne jääb sellest kõigest!“ vastas Lisett-Marii. Ta hoiab pöialt, et vihmast hoolimata mööduks kõik hästi.

Siim tuli laulupeole Uhtist. Teleri vahendusel on ta laulupidu vaadanud, kuid kohapeal olla on talle esmakordne kogemus. „Suutsin 40 aastat laulupeost eemal olla ja nüüd olen siin lapse pärast,“ ütles ta. Lemmikuks on tal „Ta lendab mesipuu poole“.