XXI tantsupeo esimese päeva muljed – staadion täitus sammude ja siira rõõmuga
XXI tantsupeo esimene etendus tõi staadionile nii pisarad, naeratused kui rõõmuhõisked.
Päev algas tantsijate jaoks kell 9 kui alguse sai tantsupeo läbimäng. Juba siis olid emotsioonid ülevad. Peale tantsude lõppu kõlas alati aplaus ning isegi pausides kippusid tantsijate jalad tatsuma. Läbimängult liikusid kõik tantsijad ära liigijuhtide hõisete saatel. „Pärnumaa, teid on vähe, aga te tantsisite ennast suureks!” „Kagukant sa oled super! Aitäh emotsiooni eest!” „Valiksegagrupid, nüüd me teame, kes päikese välja tantsisid!” kõlasid hõiked kui tantsijad staadionilt naerusuiselt aplodeerides lahkusid. Vahetult peale läbimängu ütlesid mitmed tantsijad kui ühest suust, et hoolimata kuumusest on tuju suurepärane.
Läbimängu ja peaproovi vahel said tantsijad päästeameti abiga ka mõnusat värskendust. Jaheda vee pritsimine tõi nägudele naeratuse ja kilked kostsid kaugele – emotsioonid, mis olid juba laes, läksid veel paremaks
Kui tantsupeo supp söödud oligi aeg peaprooviks. Enne peaproovi oli rahvatantsurühma Keerulind tantsijate sõnul ootus suur. „Närvi ei olegi üldse sees, pigem juba ootan, et tantsida,” ütles rühma tantsija Anastasia. „Läbimäng läks fantastiliselt, tahaks juba staadionile saada,” lisas Markus.
Peale peaproovi olid emotsioonid veel paremad. „Etendus oli vägev!” „Pisar tuli silma, sest olen isegi kunagi tantsinud, võttis sõnatuks,” on mõned nopped pealtvaatajate emotsioonidest. „Mul tulid juba esimesed õnnepisarad,” kõlas värskelt tantsimast tulnud noormehe suust.
Peale esimest peaproovi saabunud vihm lõppes täpselt esimeseks etenduseks. Koos laulu- ja tantsupeo tulega saabus ka päike. XXI tantsupeo avaetendus möödus imeliselt – seal said rõõm, liikumine ja koosolemine üheks. Peale etendust oli staadion täis kallistusi, naeratusi ja siirast rõõmu. Ka rahvatantsurühm Tarbatu hõiskas õnnest. „Kõige ägedam oligi publik – nende energia oli lihtsalt mega!” rõõmustas üks rühma tantsijatest.
Ka pealtvaatajate emotsioon oli ülev. „Vägev oli!” „Võimas, mul tuli isegi pisar silma!” „Täiesti ulmeline!” kõlasid mõned esmamuljed.
XXI tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann jäi esimese etendusega väga rahule. „Kõik toimis ja läks kenasti. Väike vihmuti läks ka tööle. Joonis ei läinud hoolimata sellest sentimeetritki paigast, tantsijad ikka tantsisid edasi. Ma loodan, et riided kuivavad hommikuks ära kõigil! Rahvas oli rõõmus ja tantsijad tundusid väga õnnelikud väljakult minnes.”
Tantsupeoks loodi üle pika aja taas liigid piirkondade järgi. Iga piirkonna juht pani kokku oma piirkonna loo, lähtudes eelkõige piirkonna rollist etenduses ning arvestades võimalusel ka oma piirkonna maakondadele omaseid iseloomujooni, tantsusamme ja muusikapalu. „See on teistmoodi ja see eristub, sest tõesti iga piirkond on oma nägu, võiks isegi öelda, et oma liigijuhi nägu, sest nad on kõik omast piirkonnast ja see on nii lahe,” väljendas Reimann rahulolu lõpptulemusega.
Tantsupeo lugu jutustab eelkõige sellest, kuidas saabub kutse suguvõsa kokkutulekule, kuidas selleks valmistutakse ja kuidas teele minnakse. Peole jõudsid kohale ka kaugemalt saabunud sugulased, Üleilma rühmad. “Nende emotsioon on vahetu, nad on nii õnnelikud, nii rõõmsad,” iseloomustas Reimann välismaalt kohale sõitnud tantsijaid.
Üheks kõige erilisemaks hetkeks nimetas Reimann tantsupeo avamist: „Ma arvan, et peotule süütamine on midagi erilist. Iga piirkond on nii omanäoline ja eriline, et nendest ei saa lihtsalt kedagi esile tuua.”