Avaleht > Kuupäevikud > 2025 > ISEOMA SÕNUMID 06.07 > Suurkontserdi südamelaulu „Ta lendab mesipuu poole“ juhatati laulutaadi taktikepiga

Suurkontserdi südamelaulu „Ta lendab mesipuu poole“ juhatati laulutaadi taktikepiga

Oma 70 aasta juubelil kinkis lauluisa Gustav Ernesaks oma dirigendikepi oma õpilasele – Eri Klasile, mille maailmanimega dirigent omakorda 2014. aastal XXVI laulupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ kunstilisele juhile Hirvo Survale edasi pärandas. Samal peol juhatas Surva Lydia Koidula loodud sõnadega ning Gustav Ernesaksa poolt viisistatud laulu „Mu isamaa on minu arm“.

„Ülevaid hetki oli laulupeol mitu. Aga kõige ülevam oli see, kui Eri Klas mulle Gustav Ernesaksa taktikepi ulatas, millega hiljem niivõrd tähenduslikku lugu juhatada sain. See oli ja on tänaseni nii suur usaldus, et seda on isegi raske sõnadesse panna!” sõnas Surva, kes taktikepi muuseumisse viis. „Kodus hoidmiseks on see liiga hinnaline. Eile käisingi sellel järel, olen selle ikka iga pidu lavale toonud,“ sõnas Surva. 

„Ta lendab mesipuu poole“ on laulupeo finaali hingeline kõrgpunkt

Eilsel suurkontserdil kõlanud „Mesipuud“ juhataski Hirvo Surva Ernesaksa taktikepiga – austusavaldusena laulutaadile, kes tuhandete südamest laulvate kohaolijate vahel mäenõlval istus. „Kogu finaal on algusest lõpuni tähenduslik ja eriline, aga „Mesipuu“ juhatamine tekitab kindlasti erilise tunde, sest sellest laulust on saanud sügavalt tähenduslik ja kõigile südamelähedane teos,“ lausus Surva. 

Kuigi täna on Sarapiku „Mesipuust“ saanud absoluutne laulupidude lemmik, ei ole see alati nii olnud. Rahva südamesse jõudis lugu alles 2011. aastal, mil seda esitati rahva tungival soovil – Raul Talmari juhatusel ja ühendkooride esitusel – a cappella. Sellest ajast on „Ta lendab mesipuu poole“ laulude „Koit“ ja „Mu isamaa on minu arm“ kõrval laulupidude püsikava lahutamatu osa.

Foto: Rein Leib

Laulutaadile on pühendatud ka teine Surva juhatav lugu

Erilisi pühendusi Ernesaksale on sel peol mitu, ning Hirvo Surva juhendamisel kõlas tänavu meeskooride esituses ka Veljo Tormise „Laulja“. Teose kirjutas ja pühendas Tormis RAMi kolmekümnenda aastapäeva puhul Gustav Ernesaksale. Tegu on sümboolse dialoogiga, kus kohtuvad kaks eesti kultuuriloo suurkuju – Kristjan Jaak Peterson ja Veljo Tormis, et rääkida laulu ja loojavaimu väest.

„Eks ma selle jaoks valisin ka selle laulu, kus kohtuvad meie traditsiooni kaks tugevat tamme. Veljo Tormis ja Gustav Ernesaks, kelle kaks kõige tuntumat viisi Tormis teosesse põimis. Ma loodan, et ta istub ja tunnetab seda jõudu,“ sõnas Surva lõpetuseks.