Kurdid ja vaegkuuljad said tõlke abil nautida tervet laulupidu
XXVIII üldlaulupidu „Iseoma“ jõudis täies mahus kurtide ja vaegkuuljateni, esimest korda ajaloos vahendasid mõlema peopäeva kontserte viipekeeletõlgid ning esmakordselt oli olemas ka kirjutustõlge.
Tõlget näidati lauluväljakul spetsiaalsesse publikusektorisse B9 paigutatud ekraanilt, laulupeo viipekeeletõlkide meeskond asus samal ajal laulukaare sisse rajatud stuudios. Seal toimuvat edastas oma ülekandes ka Eesti Rahvusringhääling. Eraldi ekraaniosas peoalal jooksis kirjutustõlge.
Ligipääsetavuse vabatahtlik töötaja Lilli on kurt ja suhtleb viipekeeles. „Kahjuks ma ise väga palju ekraani jälgida töö kõrvalt ei jõudnud. Meil olid ligipääsetavuse alal lisaks kuulmispuudega inimestele ka ratastooli kasutajad, psüühilise erivajadusega ja vaimupuudega inimesed koos oma saatjatega. Pidime olema valmis abistama, jagama infot, vastama küsimustele,“ rääkis Lilli.
„Kurtidele ja vaegkuuljatele olid sektoris kohad, kust nägi hästi ekraani. Ekraanilt tuli nii viipekeelne tõlge kui ka kirjutustõlge.“ Tema sõnul on erisektor B9 kuulmispuudega inimestele hea võimalus saada ülevaade kontsertidest, kuid ka omavahel kohtuda. Tal endal õnnestus näha päris paljusid tuttavaid. „Ja peotunne jõudis meile siia laulukaare alust ja ekraanilt tõlget vaadates ilusti kohale,“ kinnitas Lilli.
Vaegkuulja Teet sai peost osa kirjutustõlke abil. „Suur osa vaegkuuljatest viipekeelt ei räägi, aga kirjutustõlkest on meil palju abi. Kuigi vaegkuuljad mingil määral kuulevad, siis teatud sagedusi me siiski ei kuule ja kindlasti on peo nautimisel suureks toeks, kui saame lauludele taustaks lugeda teksti ning saada osa sellest suurest kultuurisündmusest.“
Kirjutustõlget nägi laulupeol üldse päris esimest korda. „Väga suur asi, et kurtide kõrval mõeldi ka vaegkuuljatele. Kõik toimis kenasti, tehnilisi viperusi olnud pole, tõlked on head, tehtud on tublit tööd,“ kiitis Teet.
Teet on laulu- ja tantsupidusid vaatamas käinud lapsest saadik, kuid ta mõistab, et see on tema saatusekaaslaste seas pigem erandlik. „Rääkisime täna hommikul sellest Jüri Jaansoniga (endine sõudja ja poliitik, kes kasutab kuulmisaparaati – toim.), et siin sektoris võiks olla kuulmislangusega inimesi rohkem. Jõudsime järeldusele, et üks oluline põhjus on ajaloos – meid pole aastakümneid kaasatud. Kõik ei pruukinud saada ka infot kätte, aga kindlasti inimeste teadlikkus kasvab ja me hakkame üha rohkem kultuurielust osa saama.“
Teedu üks läbi aegade lemmikuid koorilaule on „Mu isamaa on minu arm“. „Sellel laulupeol oli palju ilusaid laule, mulle meeldisid väga avakontserdi rahvalaulude seaded,“ lisas ta.
Mõnes mõttes olid pidu vahendanud viipekeeletõlgid samuti peol esinejad. Kahe päeva jooksul tõlkis pidu viipekeelde 9-liikmeline tõlkide meeskond, kes asusid laulukaare all stuudios, kust jõudis pilt B9 sektori ekraanile. Viipekeeletõlkide koordinaator Getter Kreeni kinnitusel oli tema meeskond pärast kahepäevast tõlketööd väsinud, kuid õnnelik. „Oleme väga tänulikud Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele, et saime seekord töötada siseruumis. Väike vihm ei oleks seganud, aga tundide kaupa vihma käes paigal seista oleks kurnav ja külm, kogesime seda eelmisel korral noortepeol, kui samuti vihma kallas,“ meenutas ta. „Korraldajad olid meile korraks taganud väga head töötingimused, tehnika töötas laitmatult, tundsime end äärmiselt hoituna.“