Laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapidu hõlmas linnaruumis ligi 200 000 inimest
Laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeoga puutus linnaruumis kokku ligi 200 000 inimest. Peo kunstilised toimkonnad ja korraldajad avaldavad ühiselt tänu kõigile, kes üldpeo võimalikuks tegid. Lauluväljaku tuletornis ja Kalevi Keskstaadionil süttib peotuli taas 2028. aastal ühiselt toimuval üld- ja noorte laulupeol.
Kalevi Keskstaadioni murul rõõmustasid publikut 10 938 tantsijat ja tantsupeo etendusi külastas kokku ligi 44 000 inimest. Rahvamuusikapeol osales 765 muusikut. Laulupeolisi oli kokku 32 022 ning ava- ja suurkontserti külastas kokku 79 000 inimest. Laulu- ja tantsupeo rongkäigus osales ligi 45 000 peolist.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (ELT SA) juhataja Margus Toomla sõnul võib peoga rahule jääda. „Suur tänu kõigile, kes meiega selle peo lõid – eelkõige umbes 1500 inimesele, kes on meie kollektiivide juhid üle Eesti ja selle traditsiooni igapäevased hoidjad. Tänan ka kunstilisi toimkondi ja kõiki toimkondade juhte, kel on aastatepikkune kogemus arstiabi, toitlustuse, liikluse või majutuse korraldamisel. Aitäh ELT SA perele – meie üheksaliikmelisele tiimile, kes selle kõige eest igapäevaselt vastutab. Minu hing on rahul – see pidu õnnestus nii kunstilises kui korralduslikus vaates. Ja me juba liigume järgmise suunas – 2028. aastal ootab meid ees ühine üld- ja noorte laulupidu. Loodame, et meie traditsioon kestab veel kaua, edasi järgmistele ja järgmistele põlvkondadele,“ sõnas Toomla lõpetuseks.
Laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson ütles, et ta on kui laulupeo poolt puhtaks pestud. „Hing ja süda on puhtad ning ma olen üliõnnelik. Suur tänu kõigile lauljatele ja nende dirigentidele, kes iganädalaselt selle nimel töötavad. Mul on siiralt hea meel, et peo muusikaline teekond sai alguse murdekeeltest – olen väga tänulik oma kunstilisele meeskonnale, kes selle mõtte ellu viisid ja lõid kaks imeilusat kontserti. Kui küsiti, kui raske on koore ülalt juhtida, siis täna ütlen: neid oli hoopis raske tagasi hoida. Nägin laululaval väga palju õnnelikke Eesti inimesi. Ja usun kindlalt, et eilse mudilaskoori seas olid tulevased laulupeo dirigendid – loodan, et neid oli seal palju,“ võttis Heli Jürgenson kokku.
Tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann: „Väga eriline tänu kuulub pealtvaatajatele – see, kuidas nad aplodeerisid ja lõpus püsti tõusid, on suurim tunnustus kõikidele tegijatele. Meie soov, et pidu sünniks üle-eestilise kokkutulekuna, toimis tõesti hästi. 11 000 inimese väljakule paigutamine õnnestus suurepäraselt ja isegi prooviaega jäi üle. Mul on hea meel, et ilm meid hoidis – ma ei kujuta ette, kuidas võimlejad oleksid vihmaga oma lehvikutega tantsida saanud. Seekord kasutasime üle pika aja ka videolahendusi ja salvestatud muusikat ning et kõik see toimiks, oli meil suur meeskond – suur-suur tänu neile!“
Rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap: „Mul on raske rääkida, sest olen väga emotsionaalne – see nädal on toonud palju pisaraid, aga ka tohutu tänutunde. Ma olen siiralt tänulik, et sain seda teed koos teiega käia ja nii palju õppida. Osalejate ettevalmistus oli väga hea ja meie ühine koosolemine – mida muidu nii suure seltskonnaga ei juhtu – lõi tugeva ühtsustunde. Kontserdipäev õnnestus suurepäraselt, rõõmu oli igal sammul. Kõik liigid kõlasid hästi, igaüks omal moel, ja kogu publik oli nii kaasas, et lõpuks kadus piir lavalolijate ja pealtvaatajate vahel – kõik olid üks. See oli lihtsalt väga-väga kihvt.“
Politsei tähelepanu oli eeskätt suunatud liiklusele, avaliku korra tagamisele ja peoliste turvalisusele. Laulu- ja tantsupeo turvalisust aitas tagada ligi 600 politseinikku, sealhulgas ligi 100 abipolitseinikku. Põhja prefektuuri operatiivbüroo juhi Vaiko Vaheri sõnul möödus pidu suuremate vahejuhtumiteta: „Nädala kokkuvõttes võib öelda, et vahejuhtumeid oli vaid kümneid, mitte sadu, ja arvestades, et laulu- ja tantsupidu puudutas ligikaudu 200 000 inimest, on seda väga vähe.“ Ta lisas, et probleeme esines droonide ebaseadusliku lennutamisega ning Narva maanteel, kus kiiruseületamiste tõttu tuli paigaldada kiiruskaamera. „Kiiruskaamera tuvastas, et kiirust ületasid ligikaudu pooled juhtidest,“ tõi politsei operatsioonijuht esile ning rõhutas, et ohutu sõidukiiruse järgimine suurüritustel on elutähtis.
Laulu- ja tantsupeo meditsiinivaldkonna juhi Erik Vellerammi sõnul möödus seekordne pidu meditsiinitöötajate jaoks varasemast korrast kergemalt. „Suuri ja tõsiseid vahejuhtumeid ei olnud. Kokku oli 5845 pöördumist: 35 inimest saadeti tervisekontrolliks välihaiglasse, terviseprobleemide tõttu saadeti peolt koju 16 inimest. Tantsuväljakul oli pisitraumasid – peamiselt hõõrdumised ja liigeste väänamised. Lauluväljakul esines enim nõrkust, kurnatust ja krooniliste haiguste ägenemist,“ sõnas Velleramm.
Päästeameti ning laulu- ja tantsupeo tuleohutusjärelevalve juhi Ants Aguraiuja sõnul möödus üritus rahulikult. „Meie kokkuvõte tuleb lühem kui eelmisel korral. Ainus väljakutse, mille saime, oli tantsupeo tuli, mida peeti ekslikult tulekahjuks. Tegemist oli valeväljakutsega,“ sõnas Aguraiuja. Päästeteenistuse peamised ülesanded sel korral olid seotud ilmaoludega. „Pakkusime abi palavuse, muda, vihma, külma ja muude ilmastikutingimuste leevendamiseks,“ sõnas ta.
Väljaku toitlustuse eest vastutav naiskodukaitse esinaine Airi Tooming rääkis, et pidu oli nende jaoks väga edukas. „Minu peamine järeldus on see, et nende suurte pidude sees on päris palju väiksemaid ja kõrvalpidusid. Üks pidu toimus meil toitlustusalal ja nii seitse päeva järjest. Eriti eredalt tuli see välja laupäeval ja pühapäeval, kui järjepanu seitsme tunni vältel täitus saal 2500 kaupa 20 korda järjest sööjatega, kes olid rõõmsad ja tänulikud, kiitsid korraldust. Regulaarselt iga poole tunni tagant võeti nende tuhandete sööjate poolt üles tänulaul. Meeleolu oli nii sööjatel kui korraldajatel ülev ja rõõmsameelne. Oleme tänulikud, et saime oma peost osa supikultuurse alternatiivse peo abil,“ ütles Tooming. Ta lisas, et ka koostöö Toidupangaga sujus väga hästi. „Peol said esimest korda toidujäägid väga tõhusalt väärindatud. Supp, mis nende arvelt, kes siiski sööma ei jõudnud, järgi jäi, läks Toidupanga kaudu erinevatele organisatsioonidele, kes jagasid selle laiali abivajajatele ja päästsid korralikku ja söömiskõlbulikku toitu. Projekt toimis väga hästi, kogu see kogus viidi iga päev ära ja jagati laiali. Arvan, et see oli igati suurepärane,“ ütles Tooming.
Liikluskorralduse juhi Lauri Lillmanni sõnul sujus nii laulupeoaegne kui ka -järgne liikluskorraldus hästi. „Umbes tunni ajaga suutsime liikluse taastada ja avada. Suuri liiklusseisakuid oli Smuuli teel kokku umbes 30 minutit, Pirita teel olid seisakud veelgi lühemad,“ ütles Lillmann. „Kindlasti tahame tänada Bolti ja kõiki teisi renditeenuse pakkujaid, kes väga hästi liitusid tegevuskavaga, mis me olime planeerinud, et vältida taksode saabumist lauluväljaku vahetusse lähedusse. Oli väga hästi ära planeeritud nende paiknemised Smuuli teel, Pirita tee pool ja Kadriorus. Rahvas liikus massiga laiali ning siis nad said oma taksod võtta veidi kaugemalt,“ kirjeldas Lillmann üht põhjust, mis liikluse toimimisele kaasa aitas. „Peo ajal liiklus sujus, inimeste saabumine toimis väga hästi. Minu arvates oli Tallinna Linnatranspordi poolt ühistranspordi planeerimine hea, marsruudid olid väga hästi planeeritud,“ kirjeldas Lillmann liiklust peo ajal. „Ise õppisime väga palju protsessi käigus ja järgmiseks sündmuseks on palju mõtteainet, et kuidas saaks asju veel paremini planeerida, et kõik oleks veel sujuvam. Arvan, et siia sobib mõte: „Raske õppustes, kerge lahingus“,“ sõnas Lillmann lõpetuseks.
Fakte:
XXVIII LAULU- JA XXI TANTSUPEO „ISEOMA“ PEOLISED
„Iseoma“ laulu- ja tantsupeol esines 41 192 esinejat.
Tantsupeo kolmel etendusel esines rekordilised 10 938 tantsijat, aga kokku oli tantsupeolisi 11 613. Tantsupeo etendusi vaatas kohapeal kokku ca 44 000 inimest.
Tantsijad sõid pea- ja harjutusväljakute toitlustusaladel kuue päevaga ca 57 000 portsu, s.o 23 tonni suppi.
Rahvamuusikapeol astus lavale 88 kollektiivi ja 65 üksikmängijat. Kokku osales suvisel rahvamuusikapeol 765 muusikut.
Laulupeolisi oli 32 022.
Laulupeol esines 45 väliskollektiivi 1545 osalejaga. Nende seas oli 31 Eesti kollektiivi välismaalt, kokku 1067 inimest ning 14 külaliskollektiivi 478 inimesega.
Laulupeo kontserte vaatas kohapeal kokku ca 79 000 inimest.
Tantsupeol esines 38 väliskollektiivi ligi 600 osalejaga.
Laulu- ja tantsupeo eel toimus üle Eesti 550 maakondlikku eelproovi.
Esimest korda olid kõik kolm üldjuhti naisterahvad: laulupeo kunstiline juht oli Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja oli Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo loominguline juht oli Helin Pihlap.
TOITLUSTUS JA KÄEPAELAD
Peolised sõid ära ligi 205 000 Leiburi leivaviilu (2023. aasta noorte laulu- ja tantsupeo raames söödi ära 200 586 viilu leiba ja saia).
Peolistele serveerisid naiskodukaitsjad peo jooksul 178 000 portsjonit suppi, mis tegi terve nädala peale kokku 70 tonni suppi.
Sel korral toodeti osalejatele ligi 14,7 km riidest käepaela, mis on toodetud taaskasutatavast PET plastist.
VABATAHTLIKUD
Naiskodukaitse kaasas ligi 170 vabatahtlikku.
Meditsiinitoimkonnas toimetas ligi 100 vabatahtlikku.
Politsei kaasas ligi 100 abipolitseinikku.
Vabatahtlikke päästjaid oli ligi 40.
NOORIMAD JA VANIMAD OSALEJAD
Kõige noorem üldpeol osaleja oli 6-aastane Isabella, kes oli tantsupeoline.
Kõige noorem laulupeoline oli 6-aastane Leeni.
Kõige noorem rahvamuusikapeoline oli 7-aastane Adeele.
Kõige vanem üldpeol osaleja oli 93-aastane Lille Õie, kes oli laulupeoline.
Kõige vanem tantsupeoline oli 80-aastane Peet-Mati.
Kõige vanem rahvamuusikapeoline oli 81-aastane Kalle.
KESKMINE LAULU- JA TANTSUPEOLINE
Keskmine laulupeoline oli 26-aastane. Levinuim laulupeolise nimi oli Laura või Oliver.
Keskmine tantsupeoline oli 34-aastane. Levinuim tantsupeolise nimi oli Katrin või Martin.
Keskmine rahvamuusikapeoline oli 35-aastane. Levinuim rahvamuusikapeolise nimi oli Kadri või Indrek.
Keskmise peolise vanus oli 28 aastat.
Kõige populaarsem naisenimi kogu peol oli Laura, mehenimi Martin.
STATISTIKA MAAKONNITI
Harjumaalt oli laulupeolisi 3797, tantsupeolisi 1515, rahvamuusikapeolisi 216.
Hiiumaalt oli laulupeolisi 166, tantsupeolisi 141, rahvamuusikapeolisi 0.
Ida-Virumaalt oli laulupeolisi 869, tantsupeolisi 279, rahvamuusikapeolisi 14.
Jõgevamaalt oli laulupeolisi 553, tantsupeolisi 270, rahvamuusikapeolisi 13.
Järvamaalt oli laulupeolisi 553, tantsupeolisi 542, rahvamuusikapeolisi 22.
Läänemaalt oli laulupeolisi 480, tantsupeolisi 420, rahvamuusikapeolisi 26.
Lääne-Virumaalt oli laulupeolisi 1177, tantsupeolisi 470, rahvamuusikapeolisi 101.
Põlvamaalt oli laulupeolisi 313, tantsupeolisi 334, rahvamuusikapeolisi 42.
Pärnu linnast oli laulupeolisi 1424, tantsupeolisi 414, rahvamuusikapeolisi 29.
Pärnumaalt oli laulupeolisi 613, tantsupeolisi 321, rahvamuusikapeolisi 32.
Raplamaalt oli laulupeolisi 1006, tantsupeolisi 546, rahvamuusikapeolisi 3.
Saaremaalt oli laulupeolisi 771, tantsupeolisi 434, rahvamuusikapeolisi 34.
Tallinnast oli laulupeolisi 10 918, tantsupeolisi 2537, rahvamuusikapeolisi 94.
Tartust oli laulupeolisi 4152, tantsupeolisi 1238, rahvamuusikapeolisi 70.
Tartumaalt oli laulupeolisi 1209, tantsupeolisi 420, rahvamuusikapeolisi 18.
Valgamaalt oli laulupeolisi 412, tantsupeolisi 188, rahvamuusikapeolisi 11.
Viljandimaalt oli laulupeolisi 1150, tantsupeolisi 448, rahvamuusikapeolisi 70.
Võrumaalt oli laulupeolisi 813, tantsupeolisi 552, rahvamuusikapeolisi 27.
Üleilma ehk väljastpoolt Eestit oli tantsupeolisi kokku tulnud 546. Laulupeol osales 31 Eesti kollektiivi välismaalt, kokku 1067 inimest ning 14 külaliskollektiivi 478 inimesega.
KÕIGE USINAMAD KOLLEKTIIVID JA JUHID
Kõige rohkem koore tõi peole Elo Üleoja, kelle juhendamisel tuli peole 9 koori.
Kõige rohkem tantsijaid tõid peole Heleri Kängsepp ja Ulvi Mägi, kes mõlemad tõid peole 9 tantsurühma.
Kõige rohkem rahvamuusikuid tõid peole Joosep Sang, Kadri Mägi, Lilian Kapp ja Pille Karras, kellest igaühe juhendamisel tuli peole 3 kollektiivi.
Kõige rohkem kollektiive tuli peole tantsuansamblist Sõprus, kes tuli peole 14 kollektiiviga.
Kõige rohkem osalejaid tõi peole Tallinna 21. Kool 433 pidulisega.
TULE TEEKOND
Tuli läbis ligi 3200 kilomeetrit maal ja merel.
Tule teekonnast sai osa ligi 31 700 inimest.
Tuli külastas 211 punkti üle kogu Eesti.
Kõige rohkem peatuseid tegi tuli Võru- ja Jõgevamaal – 23!
Kõige pikema teekonna läbis tuli Tartumaal – 365 km.
Enim tule tervitajaid oli Pärnumaal – ligi 5000.
Laulu- ja tantsupeo tuli süttis 15. juuni päikesetõusul Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures.
Laulu- ja tantsupeo tuletulemine kestis 18 päeva, mille jooksul läbis tuli 15 maakonda.
SADEMED
Keskkonnaagentuur paigaldas esmakordselt ajutise sadememõõtja Tallinna lauluväljakule, et mõõta sajuhulka millimeetri täpsusega. 05.07 kell 9.00 kuni 06.07 kell 21.00 sadas lauluväljakul kokku 28 mm. Võrdluseks − juulikuu sademete norm on 82 mm ehk lauluväljakul sadas 36 tunniga maha 35% juulikuu sajunormist.