Taive Särg: „Iseoma“ avakontserdi kontseptsioon oli kaunis
5. juulil toimunud laulupeo „Iseoma“ avakontsert oli pühendatud rahvalaulule ja murretele. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur, etnomusikoloog Taive Särg jagas pärast kontserti meiega oma esmaseid emotsioone ja mõtteid.
Särg toob välja, et avakontsert oli kaunis ja eriti oli talle meele järgi kunstilise juhi Heli Jürgensoni kontseptsioon. „Sain hästi aru, et tööd oli selle nimel palju tehtud, et võiksid kõlada laulud, mis on loodud meie enda muusika põhjal ja meie oma kultuuri ja folkloori põhjal,“ sõnas Särg.
Kohalike keelte kuulmine on tema sõnul eriline, sest materjali tegelikult ei olegi liiga palju, mida kasutada. „Heliloojad ei ole alati võtnud aluseks algupäraseid rahvalaule, vaid sageli nad võtavad aluseks juba mingisuguse seade või mingisuguse natuke muutunud variandi,“ rääkis Särg. Näiteks toob ta välja Tormise „Kust tunnen kodu“, mis oli kokku pandud mitme eri rahvalaulu tekstidest ja mis on kaunis tekst, kuid mis ei olnud enam kohalikus keeles, sest Jaan Kaplinski tõlkis selle ühtlustatud regilaulu keelde.
Mõnes laulus siiski oli ka algne tekst – Särg toob välja Veljo Tormise „Sõttamineku“, mis on tehtud Võrumaa „Venna sõjaloo“ põhjal. „Kõige enam originaalilähedaselt kõlas „Kiä kuah olt tekk“,“ ütles Särg. „Mulle üldse tundub, et tänapäeva heliloojad püüavad rohkem algsest rahvalaulust alles hoida.“ Ta lisas, et näiteks Mart Saare „Noore veljo, veeritäge“ oli suurejooneline, uhke kooriteos minimaalselt töödeldud rahvaviisiga, mis suure kooriga suurel laval ka väga hästi kõlas, kui Triin Koch seda väga meelekindlalt juhatas.
Särg tõstis eriti esile ka vaheklippides kuulda olnud rahvalaulikute häälte kuulmise, kes olid oma viiside laulud andnud. „Mulle tundus, et vahelaulud, kus rahvalaulik oma häälega laulis, läksid kuulajatele peale – oli niisugune väike vaikus ja üllatus, et kuidas see inimese hääl kõlab üle suure väljaku,“ jutustas ta. Küll aga oli vanemteaduril veidi kahju, et rahvalaulikute nimesid vahetekstides kuulda ei olnud. Presidendi kõnest tekkis tal seos, et Eesti kõik rahvuslikud tunded ja kokkukuuluvus peaks tänapäevasesse tehnoloogia ajastusse kaasa võtma. „Mõneti tehnoloogia ka aitab, ilma selleta ei oleks me näiteks saanud kuulda neid rahvalaulikute hääli üle väljaku nii võimsalt,“ mõtiskles ta. Salvestised on praeguse aja parima tehnoloogiaga tehtud ja samuti on suureks abiks väga hea helivõimendus, mis laseb inimhäälel kõlada.
