Saame tuttavaks: puhkpillide liigijuht Bert Langeler
Tere, Bert Langeler! Jutustage palun, kuidas olete jõudnud muusikani ning mis teid täna teie töös inspireerib?
Mina alustasin oma muusikateed Hollandis. Koolis hakkasin mängima plokkflööti ja klaverit, hiljem trompetit. Kuue- või seitsmeaastasena liitusin orkestriga ning astusin ka muusikakooli. Hollandis on muusikaharidus natuke teistsugune ja seeläbi puutusin hästi palju kokku erinevate muusikastiilidega – puhkpilliorkestritega, sümfooniaorkestritega, bigbändide ja erinevate ansamblitega. Taoline koosmäng teistega, eriti omavanustega, pakkus mulle suurt rõõmu ja kasvatas armastust muusika vastu.
Minu karjäär on viinud mind kokku erinevate kultuuride, inimeste ja muusikastiilidega, ning olen mõistnud, et muusika on universaalne keel, mida kõik kõnelevad – olgu selleks siis erinevad generatsioonid või rahvused. Mind inspireerib siiani võimalus ehitada muusika kaudu sildu kultuuride vahel ja jagada seda rõõmu teistega. Usun, et muusika ühendab inimesi ja õpetab üksteise erinevusi austama.
Kuidas suhtestub XXVIII laulupeo puhkpillide repertuaar peo üldise juhtmõttega „Iseoma”?
„Iseoma” viitab iga inimese unikaalsele muusikalisele häälele ja identiteedile, mis väljendub ka selleaastases repertuaaris. Oleme lood valinud seda silmas pidades, et igaüks, olenemata vanusest või taustast, leiaks endale sobiva loo, mida rõõmuga laulupeol mängida. Valitud lood kannavad endas traditsioone ja armastust muusika vastu.
Samuti sisaldab repertuaar rahvaviise ja regilaule, mis loovad sideme mineviku ja oleviku vahel. Näiteks on meie kavas Eduard Tamme „Eesti rapsoodia”, mis oli juba 1933. aasta üldlaulupeol. Seekord on Riivo Jõgi seadnud selle orkestritele sobivaks, võimaldades kõigil kaasa mängida 92 aastat tagasi laulupeol kõlanud lugu.
Repertuaar peegeldab peo juhtmõtet – iga osaleja leiab midagi, mis teda puudutab. Oleme lähtunud ideest, et muusika ühendab ja avardab. On vanemaid teoseid, nagu rahvaviisid ja marsid, mis toovad esile traditsioonilise muusika ilu, aga ka uuemaid rütmilisi ja tehniliselt huvitavaid palasid, mis esitab mängijatele väljakutseid. Näiteks Riho Maimetsa lood, mis on loodud rahvusvahelise kogemuse ja kohaliku pärandi ühendamisel, toovad repertuaari värsket perspektiivi.
Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see teie hinnangul osalejatele esitab?
Repertuaar on mitmekesine, pakkudes erinevaid stiile ja tehnilisi nõudmisi. Noortele meeldib mängida meloodilisi lugusid, samas kui vanemad hindavad rütmilisi ja keerukamaid teoseid. Need esitavad osalejatele väljakutseid, arendavad nende muusikalisi oskusi ja loovad tugeva sideme muusika ja traditsioonide vahel.
Kindlasti nõuab koosmäng teistega arvestamist ja õpetab seeläbi ka austust teiste vastu – orkestris mõistab igaüks, et nende pill kõlab tervikus. Lisaks on muusikal eriline jõud tuua inimesed hetkeks eemale igapäevaelust. Proovis ollakse täielikult muusika sees ja keegi ei näpi isegi telefone. On näha, et inimesed on pühendunud, ning hingega asja juures.
Millise mälestuse või kogemuse varasematest laulu- ja tantsupidudest võtate liigijuhina kaasa XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole “Iseoma”
Minu teekond laulupeole on olnud emotsionaalne ja sündmusterohke. Alustasin muusikaga juba väikesena ning olen sellega koos kasvanud, õppinud, ning nüüd laulukaare alla jõudnud. Mälestusi on palju ning iga hetk on olnud oluline, sest need on kujundanud meid, meie traditsioone ja meie ühtekuuluvustunnet.
Minu esimene kord laulupeol dirigendina oli 2017. aastal, mis on minu jaoks oluline mälestus. Sain laulupeo tervikprotsessis osaledes võimaluse Eesti muusikamaastikku paremini mõista. Olen südamest tänulik, et mind on sellele teekonnale kaasa võetud, ning mulle on antud võimalus olla osa sellest traditsioonist ja panustada selle hoidmisele ja edasiandmisele.
Kas möödunud aastal 155. juubelit tähistanud laulupeo traditsioon (90. juubelit tähistanud tantsupeo traditsioon) on piisavalt tugev, et 45 aasta pärast oma 200. juubelit tähistada (tantsupidu 10 aasta pärast 100 juubelit)
Mina arvan, et selle traditsiooni juured on sügaval. Mis mulle Eesti puhul väga meeldib on see, et inimesed on kultuuriga tugevalt seotud – meil on loodus, mets, meri ja maa, mida hoiame. Ka laul on seal omal olulisel kohal. Kuigi aeg ja inimesed muutuvad, on muusika ja laulud püsima jäänud.
Traditsioon püsimisel on äärmiselt oluline muusikaline haridus. Meie ülesanne on seda olulisust rõhutada ja inimesi motiveerida. Seda püüdlust võiks toetada ka riik, et igal pool need võimalused oleks, ja et ka kõige väiksemas kohas oleks koor, orkester või ansambel. Me kipume unustama, et suureks saame kasvada, kui alustame maast madalast või väikesena. Minu hing on selle poolt, et noori õpetajaid on vaja ning kui põhi on olemas, siis on traditsioon ka kinnitatud. Aga seda saab vaid koos teha!
Kunstiline toimkond:
Puhkpillide liigijuht: Bert Langeler
Repertuaar:
Tauno Aints … pühendan Sul. Friedrich August Saebelmanni loo „Kaunimad laulud“ ainetel (uus teos)
Rein Rannap, seade Peeter Saan Ülev Eesti. Kontsertmarss
Riho Esko Maimets Kõrge taeva all (uus teos)
Tõnis Kõrvits, rahvalaul Rõuge kihelkonnast, torupilliviisid Emmaste kihelkonnast Eesti motiivid (uus teos)
Eduard Tamm, rahvaviisid Tarvastu kihelkonnast, seade Riivo Jõgi Eesti rapsoodia eesti rahvalaulu “Kui mina olin väiksekene” ainetel (uus seade)
Autor: Annabel Parts
