Anneli Kundla: Laulu- ja tantsupidu on kõige suurem ja tähenduslikum pidu
Anneli Kundla on kolmandat korda Viljandimaa kuraator, kuid tema side laulu- ja tantsupeoga ulatub palju kaugemale. Kuidas mõjutas telekast kuuldud laul tema osalemist järgmisel laulupeol, kuidas kulgevad Viljandimaal peoks ettevalmistused ning mida laulu- ja tantsupidu talle tähendab?
Palun tutvustage ennast laulu- ja tantsupeo uudiskirja lugejatele: kuidas teist sai kuraator ja mida Viljandimaa kuraatoriks olemine teie jaoks tähendab?
Esmakordselt olin maakonna kuraator 2014. aasta XXVI laulu- ja XIX tantsupeol „Aja puudutus. Puudutuse aeg“. Mäletan, et 2011. aasta noorte laulu- ja tantsupidu vaatasin ma televiisori vahendusel. Kui laulupeol kõlas Siiri Sisaski ja koori esituses laul „Mis maa see on“, sain aru, et järgmisel peol olen kindlasti kohal, et saada seda võimsat elamust, mis vahetu kohalolek võimaldab. Siis ma veel ei teadnud, et juba järgmisel peol olen kohal laulu- ja tantsupeo Viljandimaa kuraatorina. 2012. aastal asusin ma tööle Viljandi maavalitsuses kultuurispetsialistina ja selle tööga kaasnes ülesanne maakonda peo protsessis kureerida.
Olen varasemalt käinud laulupeol laste- ja noorte segakoori lauljana. Tantsupeost olen osa saanud naisrühma koosseisus. Algselt oli plaan minna ka 2025. aasta rahvamuusika peole, aga loobusin sellest seoses kuraatoritööga. Maakonnas olen olnud mitmeid kordi Viljandimaa laulu-ja tantsupeo projektijuht ning Lõuna-Eesti memme-taadi peo peakorraldaja, projektijuht ning maakonna kuraator.
Mida laulu- ja tantsupidu teie jaoks tähendab?
Laulu- ja tantsupidu on minu jaoks meie Eesti kõige suurem ja tähenduslikum pidu.
Kas kuraatori rollis vaatate laulu- ja tantsupidu kuidagi teise nurga alt või teise pilguga?
Kuraatorina saan aru, kui suur panus ja vastutus on laulu- ja tantsupeo loomingulisel meeskonnal ja eestvedajana Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusel. Peo ettevalmistus kestab mitmeid aastaid, iga detail on vaja läbi töötada ja arutada, et saada parim tulemus. Otseselt tunnetan kuraatorite olulist rolli ja vastutust maakondades, et lauljad, tantsijad ja rahvamuusikud saaksid edukalt ja turvaliselt suurel peol osaleda.
Mitmendat pidu te kuraatorina ette olete valmistamas? Kuidas on laulu- ja tantsupeoks valmistumine aja jooksul muutunud?
Viljandimaa kuraatorina on see mul kolmas pidu, olin kuraator ka aastatel 2014, 2019 ja 2025. Rõõm on tõdeda, et üha rohkem tantsurühmasid saavad kanda oma kihelkonna kauneid ja omapäraseid rahvarõivaid. Rahvarõivaste detailidele pannakse üha enam rõhku – selle juures on suureks abiks erinevad koolitused, kohalikud muuseumid ja Viljandimaa rahvarõiva nõuandekoda.
Kuidas ettevalmistused XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoks Viljandimaal on kulgenud?
Viljandimaal on kohe-kohe läbi saamas esimene eelproovide ring ja kollektiivid teevad veel lisaproove, et tantsud, laulud ja pillilood saaksid kenasti teiseks eelprooviks selgeks ja edukalt ette kantud. Maakonna kultuurikorraldajad valmistavad ette tuleteekonda, mis 20. juunil Viljandimaale jõuab. Rongkäigu kujundus saab uue ilme – toome tagasi rongkäigu etteotsa Mulgi mehe.
Millised on suurimad väljakutsed laulu- ja tantsupeoks valmistumisel?
Laulu- ja tantsupeol osalemise ettevalmistamisel panustab maakonnas suur hulk inimesi. See on meie ühine väljakutse ja oluline on iga panustaja. Oluline roll on laulu- ja tantsupeo maakonnakomisjonil Viljandimaa Omavalitsuste Liidu juhtimisel. Ühiselt võtame kõik väljakutsed vastu ja seni on kõik kenasti sujunud.
Kui palju kollektiive Viljandimaalt XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo poole teel on? Viljandimaalt on 2025. aasta laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeo poole teel ligi sada kollektiivi: 42 koori, kaks puhkpilliorkestrit, üks sümfooniaorkester, üheksa rahvamuusikakollektiivi, 34 rahvatantsurühma ja kuus võimlemisrühma.
Mis on Viljandi maakonna jaoks kõige rohkem „iseomane“? Aga teie enda jaoks?
Kui kaugemalt vaadata, siis Viljandimaad samastatakse tihti Mulgimaaga. Mulgimaa paistab silma iseomase keele, kultuuri, rahvarõivaste ja toidukultuuriga. Viljandimaa on aga tõeline pärl oma eriilmelise pärimuskultuuri ja loodusega. 2025. aasta laulupeo repertuaaris on enim teoseid Soomaa serval elanud helilooja Mart Saare sulest. Tema looming on põiming rahvamuusikast ja kaunist loodusest. Teeme Viljandimaa tuleteekonnal peatuse ka Hüpassaares ja käime Mart Saare radadel.
Minu enda jaoks on väga hingelähedaseks saanud rahvamuusika ning kirikinnaste kaunid värvid, rütmid ja mustrid!
Autor: Karmen Kaukver
