„Eesti rapsoodia” jõuab 92 aastat hiljem uuesti laulukaare alla
„Eesti rapsoodia“ on Eesti puhkpillimuusika ajaloos erilise tähendusega ja viimastel aastatel taas suuremat tähelepanu pälvinud teos – mõni aeg tagasi andis Peeter Saan koos Kaitseväe orkestriga välja Eduard Tamme autoriplaadi, kus ka nimetatud teos uhkelt esindatud oli. „See plaat tõi Tamme loomingut taas fookusesse ja just sealt jäi mulle see lugu meelde. Nüüd on „Eesti rapsoodia“ jälle populaarsust kogumas,“ rääkis Jõgi.
Väärika ja pika ajalooga teos on olnud tema jaoks väga huvitav ja inspireeriv. „Lugu sai tuntuks juba esimesel Eesti ajal, kui puhkpilliorkestrid esitasid seda 1933. aasta üldlaulupeol. Muidugi oli see tollal hoopis teises mahus ja kujul – originaalversioon on üle kümne minuti pikkune ning sisaldab partiisid, mis mängijatele tõeliselt väljakutsuvad,“ sõnas Jõgi.
Oma algupärase keerukuse ja mahu tõttu otsustati teost lihtsustada, jättes välja tehniliselt raskemad lõigud, mille tulemusel muutus pala ka lühemaks. „ Nii on teos ligipääsetavam erinevatele koosseisudele, pakkudes neile suuremat võimalust selle suurepärase muusika esitamiseks.“
Teose lühendamise ja orkestreerimise mõte sündis laulupeo ettevalmistusperioodil Haapsalus, kus pandi paika repertuaari viimaseid teoseid. „Istusime koos ja arutasime, milline lugu võiks kõige paremini sobida. Pakkusin välja „Eesti rapsoodia,” – kuigi esialgu tundus see keeruline valik, oli see justkui puuduv pusletükk, mida olime otsinud. Juba sealsamas alustasime olemasoleva salvestusega katsetamist, mängides mõttega, kuidas see lühemalt võiks kõlada. Ühendasime erinevaid lõike ja kujundasime üleminekuid, et anda teosele uus ilme,“ kirjeldas ta loomingulist protsessi.
Muusika, mis jõuab igasse orkestrisse, sõltumata suurusest
Jõgi on veendunud, et laulupeol peavad teosed olema kättesaadav igas suuruses orkestritele. „Kui teosed on liiga keerulised ja suunatud vaid suurematele koosseisudele, võivad väiksemad kollektiivid motivatsiooni kaotada. Kuna olen ise pärit Põlvast ja tajun hästi väikelinna kollektiivide igapäevaelu, pean väga oluliseks, et repertuaaris oleks lugusid, mida saavad mängida ka väheste mängijatega orkestrid,“ selgitab Jõgi.
Seekordne seade sai ka tehniliselt kohandatud nii, et see oleks jõukohane laiemale ringile muusikutele. Raskemad partiid on lihtsustatud ja keerukamad lõigud asendatud sujuvamate lahendustega, võimaldades ka noorematel orkestrantidel teosega hakkama saada.
„Eesti rapsoodia” ühendab laulukaare all mineviku ja oleviku
Riivo Jõgi seaded on laulupeo repertuaaris olnud juba üle kümne aasta, ning tema sõnul on oma seade kuulmine nii suure auditooriumi ees alati erakordne kogemus. “Laulupidu on kahtlemata üks suurimaid väljundeid iga dirigendi ja helilooja jaoks. Kuulda oma tööd kõlamas sellise mastaabiga esituses – see on midagi väga erilist,” rääkis Jõgi.
Autor: Annabel Parts
