Ei ole üksi ükski maa – Balti riikide vaheline laulu- ja tantsupidude koostöö on kestnud kaks kümnendit

Täpselt 21 aastat tagasi novembrikuus kanti Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioonid UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi nimekirja. Balti riigid on andnud endast parima, et selline erakordne nähtus püsiks põlvest põlve.

22. novembril toimub Tallinnas laulu- ja tantsupeo teemaline konverents, mis valdkonnas on oma ainulaadsusega tähelepanu vääriv. Osa võtavad Balti riikide laulu- ja tantsupidude korraldajad, valdkonna eksperdid ning traditsiooni jätkumise eest vastutavate organisatsioonide esindajad. Viimane sarnane konverents peeti Vilniuses 2021. aastal. Toona toimus see pandeemia tõttu ainult veebi vahendusel. Tallinnas toimus sarnane konverents ja kokkusaamine 11 aastat tagasi aastal 2013, kus tänaseks oma legendaarset laulu- ja tantsupeo uuringut esitlesid Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul on konverentsi eesmärk saada üle mitmete aastate taas aktuaalne sissevaade Balti riikide koostööle ning loomulikult laulu- ja tantsupidude traditsiooni kestlikkust puudutavate teravate fookusteemade esiletõstmine. Kuna nii esinejate kui ka kuulajate hulgas on kolleege Eestist, Lätist ja Leedust, on olulisel kohal kindlasti ka kogemuste jagamine.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum: „UNESCO-le taotluse koostamise ajal hoogustus riikidevaheline koostöö ning moodustati koostöökogu, kuhu kuuluvad Balti riikide laulu- ja tantsupeo valdkonna eksperdid. Ametliku nimega Balti riikide laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmise ja arendamise ühiskomitee korraldab kolme riigi vahelist infovahetust ja jälgib traditsiooni arenguid kolmes riigis”. Balti koostöökogu eestvõttel on kõigis kolmes riigis vaheldumisi korraldatud peo eri tahke käsitlevaid konverentse. 

Margus Toomla sõnul on koostöö Läti ja Leeduga väga oluline. Aastate jooksul on külastatud üksteise pidusid ja vahetatud teadmisi. „Kuna peo taga seisavad suured inimrühmad – lauljad, tantsijad, külastajad – on väga põnev olnud kuulda, milliseid lahendusi on lätlased-leedukad oma pidudel kasutanud. Infovahetus on meid palju rikastanud igas vaates,” ütles Toomla. Konverentsile läheb ELT SA juhataja eelkõige vastu ootusega näha taas häid kolleege ja kuulda nende mõtteid traditsiooni arenguvõimalustest. „Loodan, et tekib tore sünergia ja kõik naudivad kokkusaamise rõõmu.”

Balti riikide laulu- ja tantsupeo traditsiooni kuulumine UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja aitab hoida traditsiooni säilimiseks vajalikud sammud fookuses ja tuletab meelde, et asi, mis on meie jaoks loomulik ja saanud osaks meie identiteedist, on ülejäänud maailma jaoks unikaalne, põnev ja köitev.

Weidebaumi sõnul on meie traditsioon vaimustanud lisaks meile endile ka väga paljusid inimesi üle maailma. „Mingis mõttes on UNESCO nimekirja kuulumine välismaalaste jaoks justkui suurendusklaas, mis aitab kolm tillukest Balti riiki laiast maailmast üles leida ning koos laulu- ja tantsupeo traditsiooniga avastada siit ka palju muud huvitavat ja väärtuslikku,” ütles teabejuht.

Konverentsi otseülekannet saab jälgida Postimees.ee vahendusel. Ülekanne on kõigile kättesaadav, ka mitte Postimehe tellijatele, ning tagatud on sünkroontõlge emakeelde. Postimehe peatoimetaja asetäitja Aivar Reinapi sõnul on väljaanne Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA’ga pikalt koostööd teinud. „Me mõlemad seisame keele ja kultuuri säilimise eest, see on meie ühine DNA. Meie huvides on, et peo traditsioon jätkuks igavesti,” ütles Reinap. 

Konverentsi korraldusmeeskonnas on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus kui peakorraldaja, Kultuuriministeerium, UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Kooriühing ning Eesti Koorijuhtide Liit. Lisaks aitasid konverentsi teemasid koondada Läti ja Leedu kolleegid.

Lisainfo konverentsi ajakava kohta: Eesti, Läti ja Leedu ühiskonverents

Autor: Lisl H. Mikko