Eneli Vaasna: „Iseoma“ peole püüdleb 88 Eestist kaugemal tegutsevat kollektiivi

Lisaks Eesti kollektiividele pürgib laulu- ja tantsupeole ka muljetavaldav arv väliskollektiive – kokku 88 koori, tantsurühma ja orkestrit üle maailma. Väliskollektiive abistab kuraatorina Eneli Vaasna, kes on selles rollis teist korda ning vahendab infot muusika- ja tantsutoimetaja ning välismaal tegutsevate kollektiivide vahel, aitab väliskollektiive registreerimisega ja pakub muud igakülgset tuge. Uurime temalt, millised Eestist kaugemal tegutsevad kollektiivid XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole „Iseoma“ kandideerisid ja kuidas näeb välja nende peole jõudmise protsess.

Mitu väliskollektiivi on avaldanud soovi osaleda XXVIII laulu- ja XXI tantsupeol „Iseoma“?

Laulu- ja tantsupeole kandideerib praeguse seisuga 88 kollektiivi. Oleme jaganud väliskollektiivid kaheks: eesti kollektiivid välismaal ja külaliskollektiivid. Eesti kollektiivideks välismaal loetakse kollektiive, mis koosnevad välismaal elavatest eestlastest ning kelle tegevuse üks põhieesmärke on eesti keele ja eestluse hoidmine, säilitamine ja areng ning Eesti riigiga ühtekuuluvustunde kujundamine väliseesti kogukondades. Külaliskollektiivid koosnevad aga välismaalastest, kes tunnevad suurt huvi Eesti vastu ja soovivad meie kultuuri rohkem tundma õppida.

Välismaalt on tulemas kolm orkestrit (kõik on külaliskollektiivid), 44 koori (11 külaliskollektiivi, 33 välismaist eesti kollektiivi) ja 41 tantsurühma (vaid välismaised eesti kollektiivid). Suvisel, XXI tantsupeol moodustatakse välismaistest eesti kollektiividest eraldi rühmaliik nimega Üleilma. Rahvamuusikapeol väliskollektiivid ei osale.

Kust kandist on kõige kaugemad ja kõige suuremad kollektiivid?

Kollektiive on peole pürgimas 21 erinevast riigist. Kõige rohkem kollektiive on Soomest (16), Kanadast (10) ja USA-st (10). Kaugemad ja eksootilisemad kollektiivid on ka Jaapanist (1), Austraaliast (4) ja Türgist (1), ülejäänud kollektiivid on Euroopast.

Kõige suurem kollektiiv on Euroopa Eestlaste Koor 120 lauljaga. Koori juriidiline aadress on Luksemburg, kuid laululaagreid korraldatakse nii Saksamaal, Prantsusmaal, Luksemburgis kui ka suviti Eestis. Paiknemise eripära tõttu ei kohtu nad iga nädal, vaid periooditi laululaagrites, mis on see-eest hästi töised. Paljudest peredest laulavad lausa kolm liiget, on mitmeid abielupaare ning esineb ka peresid, kus laulavad ema ja tütar, ema ja poeg, isa ja poeg. Lisaks osalevad järeltulijad Euroopa Eesti Mudilas-, Laste- või nüüd ka Naiskooris.

Kas teate ka seda, kuidas väliskollektiivid leiavad tee Eesti laulu- ja tantsupeoni, mis inspireerib neid läbima selleks tuhandeid kilomeetreid ja ületama kõikvõimalikke raskusi?

Meie peod on nähtus omaette. Selliseid suuri ühislaulmisi ja -tantsimisi ei tehta kusagil mujal kui Baltikumis. Kipub ikka nii olema, et kui keegi on korra juba osalenud või pealt näinud, siis soovitakse ka ise järgmine kord osa võtta. Nii oligi sel korral peole kandideerinuid erakordselt palju. Kuna tulemas on üldpidu, siis enamik neist on täiskasvanute kollektiivid.

Kui kaugel on Eestist kaugemal tegutsevad kollektiivid oma ettevalmistustega ja millised on peamised peole pääsemise tingimused võrreldes siinsete kollektiividega?

Väliskollektiivid omandavad repertuaari iseseisvamalt, neil ei ole selliseid eelproove nagu kodumaistel kollektiividel ning ettelaulmised-tantsimised toimuvad salvestatud videote vahendusel.

Koorid on pidanud repertuaari juba selgeks saama, sest esmaseid ettelaulmise videoid ootasime 1. novembriks. Tantsijatel on aega pisut rohkem, nad harjutavad hoolsalt oma tantse, et saata oma videod meile järgmise aasta veebruaris. Väliskollektiividel tuleb olla oma ettevalmistuses kiired, sest neil tuleb oma reis ise korraldada ning tulenevalt sellest vajavadki nad vastust peol osalemise kohta aegsasti.

Millised mured ja rõõmud on saatnud töös väliskollektiividega?

Tänavu on olnud suurimaks väljakutseks mõnele kollektiivile õppematerjalide saatmine. Üldiselt on see läinud ladusalt, näiteks Jaapanisse jõudis pakk edukalt kohale juba kümne päevaga, kuid on juhtunud ka mõned kummalised olukorrad. Näiteks Saksamaa kollektiivi pakk oli teel täiesti läbivettinud ja mõned laulikud olid pakist kadunud. Šveitsiga oli selline olukord, kus paki logist oli näha, et saadetis jõudis olla postkontoris vaid kolm tundi, kui see juba meile tagasi teele pandi ega püütud esimese kättetoimetamise ebaõnnestumise järel natuke vaeva näha, näiteks helistada, et pakk jõuaks saajani. Saame olla tänulikud meie enda postisüsteemi üle ja lõpuks on õppematerjal ikkagi õigesse kohta kohale jõudnud.

Mida teile endale tähendab see, et välismaalt nii paljud soovivad tulla Eestisse laulu- ja tantsupeole ning et saate olla neile sillaks Eestile ja Eestisse?

Olen väga tänulik selle võimaluse eest olla sillaks välismaalt Eestisse tulevate kollektiivide jaoks. Näha nii lähedalt seda protsessi on juba kogemus omaette. Nii tore, et meie väikese riigi vastu tuntakse üle maailma huvi. Ootan juba põnevusega, et saaksin nimed ja näod kokku viia, kui peo eel neile käepaelu saan jagada. Suhtlen nende inimestega pea poolteist aastat meili teel ja nii vahva on neid lõpuks ka näha, ehkki põgusalt.

Mida erilist on teie kui kuraatori töös veel ette tulnud ja mis teeb südame eriti soojaks või hardaks?

Väga südantsoojendav on saada kirju kollektiividelt, kus nad kirjeldavad oma väikeseid ja suuri edusamme, olgu selleks laulude selgeks saamine, rõõm peole pääsemisest, majutuse leidmisest või korda läinud reisist. Meenub juhtum, kus tantsupeole pürgis pererühm Hawaiilt. Kahjuks oli neil vaid neli pereliiget, kuid vaja on vähemalt kaheksa. Juurde nad liikmeid ei leidnud ja peole ei jõudnud, aga nende osalemine olnuks väga eriline ja eksootilise saare pere soov peost osa saada oli ääretult armas.

Autor: Karmen Kaukver