ERRS arendab lahendusi juhendajate toetamiseks ja järelkasvu kindlustamiseks

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) töötab igapäevaselt selle nimel, et pakkuda juhendajatele üle Eesti nende tööks vajalikku tuge. Tegevjuht Karel Johannes Vähi sõnul on järgmiste aastate eesmärkideks muuhulgas juhendajate töötingimuste parandamine, järelkasvu kasvatamine ja digitaalsete töövahendite arendamine.

ERRS ja Koorijuhtide Liit alustasid koostööd, et tõsta teadlikkust juhendajate töö tähtsusest ja tutvustada nende tegemisi kohalikul tasandil. Koostöö eesmärk on luua juhendajatele paremad töötingimused ning toetada valdkonna jätkusuutlikku arengut. Üks kaalukamaid aspekte selle juures on laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate juhendajate palgatoetussüsteem, mille abiga on paljud omavalitsused saanud juhendajate palka tõsta. Riigieelarve kärbete valguses ei pruugi aga süsteem järgmisel aastal harjumuspärast tuge pakkuda: „Praegu ei ole riigieelarves palgatoetuste summa tõusu ette nähtud, mis tähendab seda, et kui palgatoetuse soovijate arv kasvab, mis väga suure tõenäosusega juhtub, siis järgmisel aastal ei räägi me enam 50% palgatoetusest, vaid see protsent hakkab vähenema,“ rääkis Vähi.

Valdkonna jätkusuutlikkuse tagamisel mängib olulist rolli ka juhendajate järelkasv. Kuigi järelkasvu probleem ei ole täna veel kriitiline, rõhutas Vähi, et ennetada tuleb olukorda, kus teatud piirkondades ei ole enam õpetajaid, kes suudaksid rühmi juhendada. „Olukorraga ennetavalt tegelemine aitab tulevikus ära hoida seda, et mõnest maakonnast rühmad enam peole ei tule, sest seal ei ole ühtegi õpetajat.“ 

Kuivõrd rahvatantsu valdkonnas käib juhendajate koolitamine põhiliselt täiendkoolituste kaudu, on oluline pakkuda selleks piisavalt võimalusi. Sel sügisel alustas rahvakultuuri keskuse juures pikaaegse traditsiooniga rahvatantsujuhtide kooli järjekordne lend. ERRS pakub alustavatele tantsujuhtidele aastapikkust koolitust, mis annab osalejatele võimaluse omandada peamised õpetamiseks vajalikud oskused ja teadmised. Selts viib läbi ka väikseid õpiampse ning pakub maakondadele võimalust korraldada tasuta koolitusi, et täiendada kohalike õpetajate teadmistepagasit vastavalt nende vajadustele.

ERRS teeb digitaalsed töömaterjalid veel kättesaadavamaks

Järgnevatel aastatel plaanib ERRS juhendajate töö lihtsustamiseks täiendada tantsukirjelduste andmebaasi. Tegevjuht tõdeb, et kuigi seda ei jõuta teha kõigi Eesti ajaloos ilmunud autoritantsudega, on eesmärgiks siiski suur hulk kirjeldusi digitaalsel kujul avaldada: „Juhendajal võiks olla võimalus soetada õppematerjal mõne näpuvajutusega meie e-poest.“ Fookusesse võetakse ka tantsude saatemuusikate kaasajastamine näiteks kvaliteetse pärimustantsude saatemuusika salvestamine, mille hetkel olemasolevad variandid ei vasta alati juhendajate vajadustele. Lisaks õppematerjalide kättesaadavusele võiks ERRS-i veebileht Vähi sõnul toimida õpetajate ja huviliste jaoks infoplatvormina, kust saada teavet valdkonna toimimise, uudiste ja kontsertide kohta.

Kalendriaasta lõpetab uute tantsude konkursi lõppvoor

Rahvatantsu ja -muusika populariseerimise eesmärgil korraldab ERRS üleriigilise osalejaskonnaga sündmuseid, ühistantsimisi ning konkursse. Näiteks toimub iga kahe aasta tagant uute tantsude konkurss, mille eesmärgiks on rikastada tantsurühmade repertuaari uue arutoriloominguga. Konkursile kandideerimine on küll lõppenud, kuid ees ootab lõppvooru pääsenud tantsude avalikustamine ja 7. detsembril avaliku kontserdina toimuv lõppvoor Tallinnas, millega ühes tähistab ERRS 36. tegutsemisaastat. Samal sündmusel antakse välja ka valdkondlikud aastapreemiad möödunud hooajal silma paistnud tegijatele.

Autor: Greta Perolainen