ESTO avakontsert „Ajaaknad” ühendab mineviku, oleviku ja tuleviku

Lavastuse kaudu avatakse Eesti ajalugu, kultuuri ja identiteeti läbi erinevate ajastute. „Lavastuse fookuses on Eesti ja Rootsi ajaloolised ja kultuurilised seosed. Skansenis peeti esimene Eesti üldlaulupidu Rootsis 1948. aastal. Sellel oli suur ühendav ja inspireeriv jõud eestluse ning laulu- ja tantsupidude traditsiooni hoidmiseks paguluses. Nüüd, üldlaulu- ja tantsupeo eel, soovime tutvustada rootslastele seda võimast traditsiooni, mille eestlased võtsid üle Läänemere punaterrori eest põgenedes kaasa. Tahame jagada, kuidas see traditsioon aitas väikesel rahvakillul võõrsil kokku hoida, oma keelt ja kultuuri hoida ning võidelda Eesti vabaduse eest. Ka nüüd, kui Eesti on vaba, on laulu- ja tantsupeo traditsioonil erakordselt tugev ja võimas rahvast ühendav jõud nii Eestis kui ka eesti kogukondades välismaal. Lisaks soovime rootslastele rääkida ka lugu, et Eesti tantsupeo traditsiooni juured on pärit Rootsist. Tõstame lavastuses esile ka Idla võimlemiskultuuri, mis on olnud oluline sild kahe riigi kultuurisuhete ajaloos,” selgitas Sirle Sööt avakontserdi tagamaid. 

Tänavune ESTO on eriti eriline, sest täpselt sada aastat tagasi,1925. aasta juunis, käisid Eesti rahvatantsu- ja noorsookultuuri edendajad Skansenis suursündmusel, millest said eestlased inspiratsiooni hakata rootslaste eeskujul rahvatantsu populariseerima omakultuuripäevadel. 1948. aastal toimunud esimene eesti üldlaulupidu Rootsis ja 1925. aastal saadud inspiratsioon rahvatantsu populariseerimiseks Eestis annavad Skansenile sügava tähenduse. „See ei ole lihtsalt kontsert, vaid ajalooline sümbol, mis ühendab mineviku, oleviku ja tuleviku,” kirjeldas Sööt lavastust.