Harjumaa kuraator Ruth Jürisalu: Mulle kingiti töötunked koos kruvikeerajate ja töövahenditega vormiriietuseks kuraatoritööle

Harju maakonna kuraator Ruth Jürisalu, kes on laulu- ja tantsupeoga seotud kogu oma elu, jagas meile, milline on tema töö, kuidas ettevalmistused suurimas maakonnas läinud on ja palju muud huvitavat.

Kuidas ja millal teist sai kuraator?

Õppisin kooridirigendiks, kuid aastal 1997 läksin tööle Harju Maavalitsusse kultuurispetsialistiks. Selle aasta suvel oli laulu- ja tantsupidu, kus olin veel õpipoisi rollis. Järgmisel, 1999. aastal toimunud peol olin juba korraldaja. Kuraatori roll tuli kaasa minu töökohustustega. Nüüd olen liikunud Harjumaa Omavalitsuste Liitu kultuurinõunikuks ja jätkanud neid samu tööülesandeid ja -kohustusi, mis sel ajal.

Mida Harjumaa kuraatoriks olemine teie jaoks tähendab?

Üks kuraatori roll on olla vahendaja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ning lauljate, tantsijate, pillimängijate ja juhendajate vahel. Lisaks vastutab kuraator selle eest, et – lihtsalt öeldes –  igal lapsel oleks õigel ajal supitalong taskus. Kes tahab eelproovides plaastrit, kes rahustit – kuraator peab olema kõigeks valmis igal hetkel. Minu auto on nagu liikuv ladu ja nii me ratastel elame. Mis seal salata, minu sõbranna kinkis mulle töötunked koos kruvikeerajate ja töövahenditega vormiriietuseks kuraatoritööle. Kuraatori töö ei ole ainult arvuti taga tehtav ilus paberimajandus, see on ka väga füüsiline. Tihtipeale algavad praegu proovid sellega, et saali on vaja panna 300-350 tooli.

Mida laulu- ja tantsupidu teie jaoks tähendab?

Laulu- ja tantsupidu on minuga käinud sünnist saati kaasas ja see on osa elust. Esimest korda osalesin peol lauljana 1980. aastal. Ma näen, kuidas meie külalised ja tuttavad tahavad kõik seda imet näha, tulla pidu ise vaatama. Me teame, kuidas kõik eestlased üle maailma tahavad siia kokku tulla ja saada osa sellest. See on meie kultuuripärand, rahvuslik identiteet, sotsiaalne suhtlemine ning osa meie riigist ja ajaloost.

Kuidas ettevalmistused XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoks Harjumaal on kulgenud?

Ettevalmistused on seni kulgenud ja kulgevad edasi väga aktiivselt. Kuna Harjumaa on suurem kui teised maakonnad, on meil veel päris palju proove teha ja toimetamisi ees. Seni on kõik läinud väga hästi. Eelmisel nädalavahetusel sain väga suure elamuse võimlejate ülevaatusest, mis oli hingeliselt ja emotsionaalselt tugev proov.

Millised on suurimad väljakutsed laulu- ja tantsupeoks valmistumisel?

Üks väljakutse on kindlasti leida ruume, kus eelproove teha, kuna nii koolid kui rahvamajad on kohustatud raha teenima ja meie peame selle vajaliku raha leidma. Eks elu muutub ja kõik areneb – tihtipeale võib-olla meile mitte nii soodsal suunal. Aga kuna ma olen korraldanud neid pidusid eelmisest sajandist, on nippe kogunenud ja paljud asjad on ehk ka kogemuste baasil lihtsamad.

Foto: Marilin Leenurm

Kui palju kollektiive Harjumaalt XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo poole teel on?

Meil on praegu umbes 280 kollektiivi.

Mis on Harju maakonna jaoks kõige rohkem „iseomane“?

Kindlasti meie inimesed! Harjumaa algab Loksalt ja lõpeb Paldiskis, Haapsalu poole Ristil. Meil on palju mitmekesisust, nii inimeste kui looduse mõttes. Siin on kõike – mere ääres on oma rannarahva keel ja kultuur, muinaskalmed, uus kaasaegne arhitektuur nagu näiteks Arvo Pärdi keskus, sood-rabad-metsad, Maardu linnas on umbes 40 või 50 erinevat rahvust. Harjumaa eripära on ka see, et me oleme kogu aeg kasvav ja arenev ning peame pakkuma võimalusi ja teenuseid kõigile.

Autor: Lisl H. Mikko