Helin Pihlap: rahvamuusikapidu toob esile pärimuse kogu oma rikkuse ja rõõmuga

Rahvamuusikapeo loominguliseks juhiks on sellel korral Helin Pihlap, kes võttis teatepulga üle Juhan Uppinilt. Küsime, kuidas kulgeb rahvamuusikute suurpeo korraldamine ja mida võib peolt oodata.

Helin Pihlap, palun tutvustage end lühidalt. Kuidas olete seotud rahvamuusikaga?

Olen sündinud ja kasvanud Tartus, kus alustasin ka oma muusikateed. Viiuliõpinguid alustasin Tartu I Muusikakoolis, sügavam huvi pärimusmuusika vastu tekkis tänu mu emale, kes juhendas erinevaid rahvamuusikaansambleid ja kaasas mind juba väikesest peale. Eriti inspireerib mind tänaseni Folklooriklubi Maatasa, mis võimaldab tegeleda pärimusmuusikaga süvitsi ja mitmekülgselt, pakkudes võimalust uurida, katsetada ja tõlgendada. Vahepeal veetsin viis aastat Tallinnas, kus lõpetasin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe interpretatsioonipedagoogika erialal. Nüüd olen tagasi Tartus, juhendan ka ise Maatasa noori ning õpetan Tartu I Muusikakoolis – täpselt samades kohtades, kus kunagi ise õppisin. Minu põhipill on viiul, aga armastan ka teisi keelpille. Olen kaua mänginud erinevaid kandleid ning rahvamuusikapeo kaudu olen leidnud tee ka mandoliini ja hiiu kandle juurde.

Mis teid rahvamuusika juures võlub?

Mulle meeldib, et pärimuse puhul leidub lõputult, mida uurida ja õppida – see ei ammendu kunagi. Armastan tohutult arhiivides tuhlamist ja on vaimustav, et meil on nii palju materjale, mille abil saame justkui otseühenduse oma esivanematega – nende mõtete, rõõmude ja muredega. Päriselt saab kuulata, kuidas sada aastat tagasi minu kodukülas pilli mängiti või lugeda kirjeldusi pidustuste kohta. Ka laulusõnade lugemine on põnev, sest kuigi laulud ise võivad olla sajandeid vanad, käsitlevad need sageli teemasid, mis on inimestele olulised olnud läbi aegade ning kõnetavad samamoodi ka täna. Ma tõesti tunnen, et need lood räägivad minuga ja lähevad mulle tohutult korda.

Aeg-ajalt vaimustun ka teiste maade muusikast – põnev on õppida ja võrrelda. Kui siis aga jälle oma lugude juurde tagasi jõuda, on tugev äratundmine, et just see on see minu maailm, kõik tundub nii õige ja puhas, kontsentreeritud ja ürgne.

Mida seekordselt rahvamuusikapeolt oodata ja mis eristab seda pidu varasematest?

Rahvamuusikapeol on palju tuttavat, aga ka üksjagu uut. Pidu toimub ka sel korral Vabaduse väljakul, tulemas on suur kontsert, mis on üles ehitatud pilliliikide kaupa. Jätkuvalt on kontserdil viiulite, torupillide, lõõtsade ja kannelde liigid, samuti koondorkester, kuhu kuuluvad erinevad pillid – erinevate kooslustega segaansamblid, aga sel korral ka näppepillide ja akordionite ansamblid. Uuendusena on aga oma liigid esimest korda mandoliinidel, karmoškadel ja hiiu kanneldel.

Peo fookuses ongi rahvamuusika ise kogu oma mitmekülgsuses. Kavas on palju ehedat pärimust, mis väärtustab vanu pillimehi ja pärimuse kogujaid, aga ka uusi väga tänapäevase helikeelega seadeid ja autoriloomingut, et esile tõsta neid, kes tänapäeval pärimust edasi kannavad.

Rahvamuusika on tugevalt seotud ka laulu ja tantsuga ning iga liigi kavas on mõni lauluga lugu ja peol on ka ohtralt tantsumuusikat, mille järgi kõik on väga oodatud kaasa tantsima. Lisaks on iga liigi kavas üks solistiga lugu, kus solistiks on keegi selle ala tõeline meister, inspireeriv mängija ja kogukonna eestvedaja – näiteks hiiu kannelde puhul on selleks ansambel Puuluup.

Peol on seekord võimalus kuulata esimest korda ka hiiu kandle, karmoška ja mandoliini muusikat. Miks just need pillid?

Karmoškad ja mandoliinid on kõlanud peol ka varem, aga teiste liikide koosseisudes, näiteks koondorkestri või näppepillide hulgas. Kõik kolm pilli on aga väga tugevate kogukondadega ja just paljude täiskasvanud harrastajate seas populaarsed ning tihti esimeseks kokkupuuteks pärimusega. Seetõttu said just need üldpeo puhul oma liigina esile toodud.

Kuidas läheb peo korraldamine?

Praeguseks on osalejatel õppematerjalid käes ja käib iseseisev harjutamine. 29. septembril kohtume Paides toimuval seminaril juhendajate ja üksikmängijatega ning uue aasta alguses kohtume juba kõigi osalejatega.

Kuidas tunnete end rahvamuusikapeo loomingulise juhina? Millised on olnud suurimad väljakutsed, üllatused ja proovikivid?

Loomulikult on olnud palju väiksemaid ja suuremaid, rohkem ja vähem ootuspäraseid väljakutseid. Usun aga sellesse, et kui otsida ja tahta, on alati lahendused olemas. Minu jaoks on kõige olulisem austada meie pärimust ja meie inimesi. Kõik mu tegemised on sellest kantud ja olen ääretult tänulik meie kogukonnale usalduse ja toetuse eest.

Üks tore väljakutse on rahvamuusika valdkond ise oma mitmekülgsuse ja kirevusega: on suured kapellid ja orkestrid, väikesed duod ja triod, on kõrgharidusega rahvamuusikud ja elukutselised pillimehed, on täiskasvanuna pilliõppega alustanud harrastajad ja muusikakoolilapsed. Ka lugude õppimine toimub erinevalt – mõned õpivad lugusid noodist, mõned kuulmise järgi, mõned vaatavad mänguvõtteid hoopis videost. Rahvamuusikapeol mängivad kõik üheskoos samu lugusid.

Peo korraldamisel on keeruline leida lahendusi, mis sobiks kõigile, aga samas on see vajalik ja tegelikult rõõmustav töö, sest see mitmekülgsus ongi minu jaoks selle valdkonna väga suur väärtus ja võlu.

Millised on rahvamuusikapeo peamine eesmärk või teisisõnu, mis paneks teid tundama, et pidu läks korda?

Rahvamuusikapidu tutvustab neid, tänu kellele meie muusika elab – osavad pillimehed minevikust ja tänasest päevast, lugude loojad ja kogujad, pärimuse talletajad ja edasikandjad. Üheks eesmärgiks on näidata meie rahvamuusika ja rahvamuusikute mitmekülgsust, tutvustades meie pärimuse tohutut rikkust ja eri külgi nii osalejatele kui publikule.

Usun siiralt, et igaüks leiab pärimusest midagi, mis kõnetab. Loodan, et huvi pärimuse vastu aina kasvab ja meie pärimus on hoitud ka tulevikus ning et meie laulud ja lood kõlavad rahvamuusikapidudel aina võimsamalt. Kui pärast pidu keegi ütleb, et sai midagi uut teada või sai innustust pärimust edasi uurida, või hakkas hoopis ise mõnd pilli või pärimuslikku lugu mängima, siis on see eesmärk täidetud.

Ja ühele peole omaselt loodan, et see toob rõõmu – üheskoos olemisest ja üheskoos mängimisest.

Rahvamuusikute kontsert toimub reedel, 4. juulil 2025 Vabaduse väljakul kell 14.00.

Autor : Karmen Kaukver