Helju Mikkel 100 – Memme mälestuseks
„Headel traditsioonidel, nagu ubinaid täis uibul, on palju kanda ja palju anda. Head traditsioonid on nagu targad inimesed, kelle terekätt tahad viivu kauemaks pihku jätta, kui see tavaliselt kombeks.“ – Helju Mikkel
13. märtsil möödus sada aastat tantsulooja ja rahvatantsujuhi Helju Mikkeli sünnist. Nõo kalmistul toimunud mälestustseremoonial võtsid sõna Nõo koguduse õpetaja Mart Jaanson, Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kalle Vister, Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Seltsi direktor Karel Johannes Vähi, Nõo vallavolikogu esimees Jaanus Järveoja, Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli juhatuse esimees Lauri Leht ja Memme poeg Mehis Mikkel. Pärast tseremooniat jätkus koosviibimine Nõo Muusikakoolis, kus meenutati Memme isiklike mälestuste ja lugude kaudu.
Armastatud Memm, nagu rahvatantsu kogukond Mikkelit hellitavalt kutsus, on oma loomingulise pärandiga inspireerinud ja algatatud traditsioonidega ühendanud mitmeid põlvkondi tantsujuhte ja tantsijaid. Teda meenutavad Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli kunstiline juht Aveli Asber ja ansambli kauaaegne tantsija ning Memme lähedane sõber Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liidu juht Külli Petersell.
Helju Mikkeli aktiivne loominguline periood jäi aastatesse 1945-1985. Ammutades inspiratsiooni nii Ullo Toomilt kui Ida Urbelilt, kasvas temast 30. eluaastaks välja küps rahvatantsujuht, kelle looming oli tugevalt inspireeritud Eesti loodusest. „Memme iseloomustas eriline looduslähedus. Ta kirjeldas imeliselt, kuidas ta seostas tantse ja inimesi lindudega või kuidas lina helesinised õied teda inspireerisid,“ kirjeldab Külli Petersell. „Igasse oma luuletusse, kõnesse ja tantsu üritas ta loodust sisse tuua.“
Petersell tõdeb, et Memme puhul oli tegemist usina traditsioonide algataja ja hoidjaga. Aastatel 1953-1978 Tartu Ülikooli Rahvakunstiansamblit juhtinud Mikkeli algatatud traditsioone hoiavad ansambli tantsijad tänaseni au sees kevadise karikakrapäeva näol. Memme mantlipärija, Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli kunstiline juht Aveli Asber toob välja, et juba Memme ajal saadeti ülikooli lõpetavad ja ansamblist lahkuvad tantsijad pidulikult teele kevadisel karikakrapäeval, mil nad pälvisid ansambli vilistlasmärgi. „Kuni Memme viimaste eluaastateni oli traditsiooniks, et karikakrapäevaks kogunesime juuni keskel Memme kodutalus Haldjal, kui tantsupidude proovigraafik vähegi võimaldas.“
Memme juurde minnes oli tantsijatel kombeks tee äärest kaasa haarata kivi, mis hiljem talu kiviaias endale koha leidis. Nii nagu kividel kiviaias, oli igal puul Memme kodus Haldjal oma tähendus ja nimi. Petersell toob vahva traditsioonina välja, kuidas abielupaarid, kes ansamblis tantsides kokku saanud, istutavad Memme Haldja tallu tamme. „Ka minu pulmatamm on Haldjal teiste seas,“ lisab ta. Eriti helgelt meenutab Petersell, kuidas Memm võttis alati vastu ja saatis ära kahe käe paiga: „Kaks põsepaid oli see, mida ta jagas kuidagi hästi soojalt.“
Ei ühtki tühja liigutust
Helju Mikkeli tantsuloomingut iseloomustab sügavamõttelisus ja hingestatus. Tema tantsud ei olnud pelgalt sammude jada – need olid justkui luuletused, mis on Asberi sõnul ajale hämmastavalt hästi vastu pidanud. „Kõik liikumised on eesmärgipärased ja mõtestatud, tühje ja kunstlikke konstruktsioone ei ole,“ lisab ta. Külli Petersell toob välja, et Mikkeli tantsud tegi eriliseks nende autentsus: „Memm pidas väga lugu rahvakommetest ja käis neid ise muuseumis uurimas.“
Eesti rahvatantsude kullafondi kuuluvad Mikkeli loodud „Kiigemäng“, „Näärisokk“, „Viru värav“, „Sõlesepad“, „Kärbis“, „Kullaketrajad“, „Vanaisa polka“, „Otsapandjatse“, „Sind ei võta, sind ei jäta“, „Kaksteist kapukat“, „Tedremäng“, „Pikseloits“.
Koos koorijuht Richard Ritsinguga kutsuti 1956. aastal Tartus ellu esimene Gaudeamus, mille rahvakunstiõhtu kunstiline juht oli Mikkel.
Pääsukesena taeva all
17. mail Vanemuise kontserdimajas toimuv mälestuskontsert „Pääsukesena taeva all“ on pühendatud Helju Mikkeli 100. sünniaastapäevale. Lavastaja Peterselli sõnul on pealkiri inspireeritud Memme enda unistusest – tulla kunagi tagasi pääsukesena ja vaadata taeva alt, kuidas tantsuväljakul uusi mustreid luuakse. Kontserdil tuleb esitusele kaheksateist Memme tantsu, mis iseloomustavad tema mitmekülgset loomingut erinevatest perioodidest. Lavale jõuab ka tantse, mida muusika puudumise või halva kvaliteedi tõttu enam ei tantsita, kuid mis nüüd koostöös TÜ rahvakunstiansambliga uued muusikaseaded on saanud. „Oleme tegelenud mingis mõttes suisa rahvatantsu-arheoloogiaga, sest esitamisele tuleb ka Mikkeli hästi ära unustatud tantse, mida meie põlvkond näinudki pole,“ vihjab Asber.
Mälestuskontserdi piletid tulevad müüki aprilli alguses.
Autor: Greta Perolainen
