Hiiu kannelde liigijuht Koemets „Tribidansini” palale seade loomisest: iseendaga ühenaisebändi ei saa just iga päev teha

Eesootaval rahvamuusikapeol kõlab hiiu kannelde esituses Vormsilt pärit pala „Tribidansin”, mille on seadnud selle uue liigi juht Liisa Koemets. Liisa avas selle loo möödunud sajandite tagust põnevat tausta ning jagas, kuidas seade sündis ja millised on tema ootused seoses sellega, et lisaks „Tribidansinile” esitatakse peol veel kahte tema seatud pala.

Millest see lugu räägib?

„Tribidansen“ on labajalavalss ehk leik, nagu selliseid lugusid Vormsi saarel kutsuti. Tegu on Vormsi pulma tähtsaima tantsuga, mida tantsiti enne veimede ehk kingituste-andide jagamist. Seda tantsu mõistis mängida ilmselt iga saaremees. Vormsi leigid teeb eriliseks tantsuvõte, harjumatus suunas pöörlemine – pööreldakse vastupäeva ja ring liigub päripäeva – ning eriline labajalasamm (trestegsvalssteg, vormsirootsi keeles on tre kolm; steg samm;).

1903. aastal suundus soomerootslasest muusikateadlane ja rahvaluulekoguja Otto Andersson Vormsi saarele pillilugude kogumisretkele. Borrby külast kogus ta talharpamängija Hans Rönnkvistilt pilliloo nimega „Tribidansini“ (ka tribidansen, tribedansen, triblatants). Laul ehk leik „Tribedansen“ on kogutud Vormsilt Lars Pilmannilt (1877–1964) Diby külast ja kõlab tõlkes umbes nii:

„Nüüd näeme triblatantsu

ristsammul pruut käib.

Kui samm tal segi läind –

siis häbi silmad täis.“

Kuidas valmis seade sellele loole?

Kevad oli rahvamuusikapeo meeskonna jaoks tihe – lisaks muule tööle käisime oma liigi lugusid Tartus salvestamas. Olin senimaani piirdunud seadete kuulamisel sellega, mida noodiprogramm ja minu enda ettekujutus võimaldas, seega ootasin huviga, kuidas lugu päriselt kõlama läheb.

Salvestasin hiiu kannelde lood iseseisvalt partiide kaupa, lauludes andis enda panuse ka peo kunstiline juht Helin Pihlap. Kui helimeister lõpuks kogu kupatuse kokku pani, oli uhke tunne tervet lugu kuulda. Kogemus oli ka parajalt sürreaalne, sest iseendaga ühenaisebändi ei saa just iga päev teha. 

Kuidas see pala kavasse jõudis?

Hakkasin mõtlema kava peale kohe, kui tuli võimalus hiiu kandleid rahvamuusikapeol eest vedada. Soovisin, et kavas oleks esindatud mõni lugu Vormsi saarelt, sest just seal mängiti talharpat kõige rohkem. Lisaks tahtsin võtta peole lood, mida veel nii palju hiiu kandle kogukonnas ei mängita ning mis saaksid ka pärast pidu jämmidel kõlada.

Vormsi leigid on paraja vimkaga – tunduvad hästi lihtsad, aga tegelikult on neis kõigis tore kiiks sees. Üks pikaaegne mängija, nähes, et “Tribidansin” on rahvamuusikapeo kavas, rõõmustas, et lõpuks saab ka selle loo selgeks.

Mis teid inspireeris seade tegemisel?

Seadesse põimisin Vormsi saarelt pärit samanimelise pilliloo ja „Tribedanseni“ laulu. Minu teada ei ole varem hiiu kandle muusikat seatud sellises vormis ja nii põhjalikult, et kõik saab ka partituurina kirja. Soovisin, et seade järgi saaks tantsida tribitantsu nii, nagu seda möödunud sajanditel saarel tantsiti, ning samuti laulda vormsirootsi keeles – ikka selleks, et saare kultuurile sügav kummardus teha.

Kõik minu seatud peol esitatavad lood proovisin teha selliselt, et nendega saaks hakkama hiiu kandle teekonda alustav mängija, aga samas oleks natuke väljakutset neile, kel kogemust rohkem.

Millised on teie ootused ja lootused seoses sellega, et teie seatud palad tulevad esitamisele rahvamuusikapeol?

Kuna tegin hiiu kannelde liigi neljast loost kolmele seade ise, ootan suure huviga, kuidas need kõlama hakkavad, kui kõik mängijad on koos. Seda, et suurem hulk talharpajaid koos mängib, juhtub enamasti ainult hiiu kandle laagrites.

Meie kogukonnale on suur au, et meil on taoline võimalus nii suurel üritusel omaette liigina üles astuda. Esmakordse liigijuhina esmakordset liiki eest vedada ja teha veel ka seadeid – alguses oli ikka päriselt ärevus sees, aga nüüd on ainult põnevus.Autor:

Autor: Lisl H. Mikko