Hiiumaa kuraator Helle-Mare Kõmmus: meie „iseoma“ on meie inimene, meie saarelisus, meie huumor

Hiiumaa kuraator Helle-Mare Kõmmus, kes on olnud laulu- ja tantsupeo ettevalmistamise ja läbiviimise hinnaline tugisammas juba üle kahe aastakümne, räägib muu hulgas, kuidas Hiiumaal laulu- ja tantsupeo ettevalmistused on läinud ning mis on see Hiiumaa „iseoma“.

Palun tutvustage ennast laulu- ja tantsupeo uudiskirja lugejale: kuidas teist sai kuraator ja mida Hiiumaa kuraatoriks olemine teie jaoks tähendab?

Rahvakultuur on mind alati ümbritsenud. Ema kaudu olen tugevate niitidega seotud ka laulu- ja tantsupeo protsessiga. Ema, Maret-Virve Kõmmus oli Hiiumaa rahvatantsujuht, maakonnapidude üks korraldajatest ja üleriigiliste pidude maakonna toimkonna liige. Minu enda teekond laulu- ja tantsupeo protsessis algas juba  kooliõpilasena tantsurühma ja koori liikmena. Tudengina liitusin juhendajate ridadega, kus olen tänaseni pühendunud nais- ja segarühma juhendamisele.

1987. aastal lisandus veel üks tantsupeoga siduv niidike, olin staadionil uutes ülesannetes – olin 7.–8. klasside liigijuhi Angela Arraste assistent. Alates 1999. aastast olen tegev Hiiu maakonna kuraatorina ning see lisas veel ühe vaate peo protsessile, võimaldades mul lisaks oma rühmadele näha suurt pilti ning olla toeks kogu Hiiumaa suurele peoliste perele.

Mida laulu- ja tantsupidu teie jaoks tähendab? 

See tähendab inimesi, kes moel või teisel üht suurt sündmust ette valmistades ja läbiviies ühes hingavad. See tähendab põnevaid väljakutseid meeskondades tegutsedes. See tähendab imelisi hetki proovisaalides ja peonädalal. See tähendab palju mälestusi, mis tulevad oodatult või ootamatult inimestega kokku saades.

Kas kuraatori rollis vaatate laulu- ja tantsupidu kuidagi teise nurga alt või teise pilguga? 

Kindlasti vaatan teise nurga alt. Kui kollektiivide juhendajad ja lavastusgrupi liikmed keskenduvad peo sisu loomisele, siis maakonna kuraatorina on minu roll koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega pigem tugisüsteemi loomine – nii peo ettevalmistusperioodil kui ka peonädalal Tallinnas. Meid kõiki seob aga ühine nimetaja: laulja, tantsija, võimleja, pillimängija – ehk inimene, kellega koos seda teekonda käime.

Mitmendat pidu te kuraatorina (Hiiumaal) ette olete valmistamas? Kuidas on laulu- ja tantsupeoks valmistumine aja jooksul muutunud?

Kui nüüd kokku arvutada, siis 11. pidu. On üks muutumatu lüli ja see on inimene, kellel on soov ja tahtmine sellelele teele asuda. Ilma selleta me täna laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeost ei räägiks. Kõik muu on pidevas ja kohati väga kiires muutumises. Kasvõi info vahetamine. Kunagi liikusid paberil ja ümbrikuga saadetud kirjad edasi-tagasi päevi. Mäletan, kuidas esimesed e-kirjad laulu- ja tantsupeo sihtasutusest postkasti potsatasid. Siis võttis natuke aega harjuda, et see hakkabki nii olema. Täna teeme seda kõike ühe sõrmeliigutusega kohe.

Kuidas ettevalmistused XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoks Hiiumaal on kulgenud? 

Ettevalmistused saarel on kulgenud hästi. Kõik, kes ennast peole registreerisid, jätkavad teekonda. Esimene eelproov tantsupeo Lääneranniku liigi Hiiumaa segarühmadele on ka toimunud. Sellega lükati käima kogu Eestimaa 2025. aasta tantsupeo eelproovide karussell.

Millised on suurimad väljakutsed laulu- ja tantsupeoks valmistumisel? 

Ma nimetan seda nii väljakutseks kui suureks sooviks, et jätkuks piisavalt neid, keda juhendada ja õpetada, aga ka neid, kes kollektiividega tööd teevad. Et iga inimene, kel on soov peo protsessis osaleda, on endale selle võimaluse saarel ka saanud. Kui selleks peoks kõik veel ennast ja endale sobivat kollektiivi ei leidnud, siis 2028. aasta pidu on tegelikult juba ukse ees.

Kui palju kollektiive Hiiumaalt XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo poole teel on? 

Teekonnale on asunud 22 kollektiivi: 15 tantsupeole ja 7 laulupeole. Naljakalt väike number näiteks suurima rahvaarvuga Harjumaa jaoks, kuid me enda kohta üsna keskmine, sest meie maakonnas ei ole elanikke ju 10 tuhatki, 2025. aasta 1. jaanuari seisuga jääb 222 inimest puudu. Aastaringselt saarel elavaid püsielanikke üle lugedes läheb number veel väiksemaks. Põhikooliastmes õpib saare kuues koolis ligikaudu 640 õpilast ja riigigümnaasiumis ligi 130 õpilast. Kui vaadata üldpidude ajaloos tagasi, siis 2009. aastal läks meilt peole 20 kollektiivi, neist ainult 6 tantsupeole ja ülejäänud 14 laulupeole. Umbes sama proportsioon oli ka 2014. aasta peol, aga 2019. aastal muutus sisemine jaotus tantsupeo poole „kaldu“ ehk 15 kollektiivi läks tantsupeole ja 8 laulupeole.

Mis on Hiiu maakonna jaoks kõige rohkem „iseomane“? Aga teie enda jaoks? 

Meie inimene, meie saarelisus, meie huumor.

Autor: Karmen Kaukver