Hiiumaa Tuletulemine: austus rannaküla meestele ja vanale vabrikule ning saarele kohane jaanipidu
Hiiumaale annab laulu- ja tantsupeo tule üle Saaremaa 23. juuni hommikul. Hiiumaa Tuletulemisel läbib tuli kohti ja paiku, mis näitavad maakonnale omast iseolemist. Uurisime Hiiumaa kuraatorilt Helle-Mare Kõmmuselt, mida huvitavat selleks päevaks planeeritud on.
Keset vett, Soela ja Sõru sadamate vahel toimub tule üleandmine merepäästealustega. Hiiumaa jaoks on iseomane saarelisus, veega ümbritsetud elu. “See seab oma reeglid, paneb meid ise olema ja peame hakkama saama igasugustes tingimustes,” ütles kuraator.
Rannamehe tarkus ja Kassari saar
Esimeseks peatuspunkt maal on Sõru sadamas, kus asub Soome laeva Gullkrona mälestuspink. See näitab hiidlaste iseolemist läbi rannamehe tarkuse. Laev Gullkrona oli 1941. aasta külmas jaanuarikuus Hiiumaa vetes uppumas, kuid neli tugevat rannaküla meest päästsid terve meeskonna. “See oli päris karm aeg nii ilmastiku ka poliitilises mõttes. Kui on vaja, peame siin keset vett suutma iseennast aidata ja ka teisi, sest abi ei pruugi väga kiiresti meieni jõuda,” ütles Kõmmus.
Sõru sadamast liigutakse üle tammi Kassarisse. “Kassari saar on suurte saarte nimistust ametlikult välja loetud ega oma enam saare nimetust, kuna see on Hiiumaaga ühendatud teetammide abil. Vaatamata sellele peab vast iga hiidlane ja kassarlane kindlasti Kassarit siiski saareks,” selgitas Kõmmus. Tuli jõuab Emmastest Kassarisse traktoril. “Emmastes tegutseb üks tantsurühm Põkad, mille enamus liikmed on põllumehed. Nemad pakkusid välja, et tuli võiks traktoriga liikuda Kassarisse,” ütles Kõmmus ja lisas, et loodetavasti saab Kassaris tuld kanda hobuvanker.
Sissevaade kultuuri ja haridusse
Teekonda iseloomustavad ka hariduse ja kultuuri teemad. Üheks toredaks näiteks on Kassari Haridusselts, mis on panustanud juba üle 100 aasta kultuurilisse ja hariduslikku tegevusse. Tulega minnakse Kassari rahvamaja õuele, kus saab kuulda-näha seltsi lugu. “Rahvamaja, kus selts täna ka toimetab, on veel mitukümmend aastat pikemalt tegutsenud, küll kõrtsi ja koolina. Lisaks töötas seal omal ajal koolijuhatajana Marie Underi isa,” ütles Kõmmus. Ka Underi luule tuleb õuel esitamisele.
Peatus vanal vabrikuväljakul
Üle Laismaa tammi viib tee Kärdlasse, kus tehakse peatus Vabrikuväljakul. “Siin tuleb sisse töö ja käsitöö teema, mis on meile iseomane,” ütles Kõmmus. Väljaku nimigi annab aimu, et seal tegutses 1830. aastal asutatud Kärdla Kalevivabrik, mis oli Hiiumaa ja Kärdla mõistes väga suur tööstusettevõte ning pani aluse Kärdlale kui töölisasulale. Täna on sellest hoonete kompleksist alles vabriku direktori maja ehk Pikk Maja, kus tegutseb muuseum ja kus saab Hiiumaal väljakuulutatud rahvariide aasta puhul külastada rahvariiete näitust.
Lisaks on varbikust alles väljaku veeres olevad meistrite majad. Ühes neist toimetab väga hoogsalt Hiiumaa Käsitööselts, mis avab tuletulemise päevaks käsitöötänava. “1855. aastal loodi vabriku juurde laulukoor, mille edasiviijaks, järeltulijaks võib pidada Kärdla kirikukoori. Kutsume kõiki laulu nautima ja rahvariideis mööda väljakut jalutama,” ütles Kõmmus.
Jaanipeol ühinevad kaks erilist tuld
Seejärel peatutakse Soera talumuuseumi õuel, mis on Palade Loodushariduskeskuse üks osa. “Seal peatume iseoma juurte juures. See on hetk, kus valmistume jaanitulele minekuks – räägime lugusid, laulame-tantsime, mängime pilli ning teeme väikse rännaku ajas tagasi ja uurime, millised jaanituled Hiiumaal omal ajal olid,” rääkis Kõmmus.
Päevale pannakse punkt Hellamaa kiigeplatsil, kus toimub jaanipidu. “See on märgiline päev mitte ainult jaanilaupäeva, vaid ka võidupüha pärast. Kaitseliidu paraadi eel süüdatakse Pärnus võidutuled, samal päeval jõuab Hiiumaale ka võidutuli. Meie plaan on, et laulu- ja tantsupeo tuli ning võidutuli ühinevad Hellamaa rannas ja mõlemast süttib jaanituli,” rääkis Kõmmus ja lisas, et jaanipeost ja -tulest saab osa ka Sõrul ja Kassaris. Peotuli liigub aga edasi Läänemaale purjelaevaga HiiuIngel.
Hiiumaa korraldavad Tuletulemist lisaks Helle-Mare Kõmmusele Hiiumaa vald, Kassari Haridusselts, Hiiumaa Käsitööselts koostöös Hiiumaa Muuseumiga, Palade Loodushariduskeskus ning Pühalepa Vaba Aja Keskus.
Autor: Lisl H. Mikko
